Saagikoristuse ja aia sügisese korrastamise käigus tekib kuhjade viisi köögiviljapealseid, umbrohtu, närbunud suve- ja püsililli, oksarisu, kokku riisutud lehti jne.
Esimesed lillekesed õitsevad võidu lume sulamisega: lumekupud, lumeroosid, ümaralehine alpikann, kevadine valevlill ja harilik koerahammas. Neid ei heiduta isegi heitlikud kevadilmad ega üksikud lumesajud.
Igasuvine võitlus lehetäidega on täies hoos.
Lehetäisid võib leida peaaegu kõigilt aiataimedelt. Nad on väikesed, 1–5 mm pikkused taimemahlast toituvad putukad. Keha värvus varieerub liigiti ja mõnikord ka liigisiseselt.
Ogaputke eripäraselt jäik ja turris olek ning nutitaoliste õisikute pilkupüüdvalt sinine tonaalsus teeb selle taime täiesti iselaadseks.
Ogaputked (Eryngium) on väga omanäolised püsikud.
Kes on korra näinud täisõitsengus sinivihma, unistab teda näha õitsemas ka oma aias. Eesti oludes see unistus kahjuks tavaliselt ei täitu.
Öelda, milline on ilusaim püsilill või põõsas, on üpris keeruline.