Lumerohke talv näitab ära aiakujunduse vead, mida järgmisel suvel parandada.
Kui teede ja platside ääres on madalad okaspuud ja alpitaimed, võib paks, raske lumehunnik ja liigniiskus neid lootusetult kahjustada.
Kui mõnes Eestimaa aias võib leida lausa väikesi õitsvaid alpikannivälju, siis neid kasvatada pole sugugi lihtne.
Alpikannides on miski iseäralik paeluv lumm.
Aias teedelt ja platsidelt lund rookides tasub teada, et raske lumehunniku alla jäädes võib nii mõnigi taim viga saada.
* Üldse ei tohiks lund kuhjata madalatele okaspõõsastele, kiviktaimlataimedele ega vormi pügatud puudele-põõsastele.
Soliidsed kõrgekasvulised kukeharjad peaksid olema esindatud igas ontlikus aias.
Enamikul püsililledest on mingi üks, paraku üsna lüheldane, ajavahemik, mil nad teiste seast eristudes pilku püüavad.
Kadaka talu parkaias Kõrvemaal korraldab sügis uhke punakuldse värvipillerkaari ja pakub nautimiseks hingematvalt kauneid vaateid.
Anneli ja Kalev Saluste on loonud vanale talukohale paari hektari suuruse kauni maa-aia.
Milliseid lehtpuid, -põõsaid ja ronitaimi istutada, et suvehooaeg lõpeks aias uhke värvipeoga?
Kauni sügisvärviga taimede leidmiseks tasub praegu jalutada aedlinnades, parkides ja uurida ka avalikku haljastust.
Sihvaka õisiku ja kõrrelisi meenutava lehestikuga liatrised on aias omanäolised pilgupüüdjad augustist septembri lõpuni.
„Kuumus nagu Houstonis, pakane nagu Minnesotas, kehv pinnas, kus ei edene umbrohigi, ja põud, mis jätab teised taimed vett ahmima –
Talikülv tundub müstilisena, tekitades kahtlusi ja kõhklusi. Kas peaks proovima? Tuginedes asjatundlikele oskustele ja nõuannetele, tasub katsetada. Kui mitte sel talvel, siis ehk järgmisel?
Millised on talikülvi eelised?