Kuidas õigesti peaks viinapuud näpistama ja mida tähendab närpimine?
Närpima ehk närbunud õisi eemaldama – aednikud ja lillekasvatajad on leiutanud igati suupärase sõna selle tähtsa töö kohta, mis soodustab suvelillede õitsemist.
Kuumal lõunapoolsel terrassil või rõdul on märksa muretum kasvatada kukeharju ja mägisibulaid kui lopsakaid suvelilli.
Päike kütab lõunakaarde avaneva terrassi ja rõdu sageli põrgupalavaks.
Omapärane ja paljude jaoks ebameeldiv lõhn, hiline õitsemine ja vikerkaaretoonides õied ‒ just sellised on uhked krüsanteemid.
Krüsanteemid on ülipopulaarsed lõikelilled, potililled ja ka aiataimed.
Lõvilõug (Antirrhinum majus) on vähest hooldust nõudev suvelill, mis moodustab rohkesti õisi ja õitseb kaua. Lõvilõugade värviskaala on lai.
Lõvilõug, mille rohked õied meenutavad tõlvikut ning õiekordused ja värv sõltuvad sordist.
Eriväetistega püütakse viia mulda kindlaid toiteelemente just nii palju kui võimalik ja vajalik. Sellega väldime tegelikult keskkonna saastamist taimedest kasutamata jäänud toiteelementidega.
Kordame üle!
Tallinna Botaanikaaia aednik Tiina Marjapuu jagab rohenäppudele hüva nõu sügisesteks aiatöödeks.
Õisi öökülmadeni
Järgmisele aiandusaastale mõeldes tasub korjata nii ilu- ja maitsetaimede kui ka köögiviljade valminud seemneid.
Selleks, et taimed kaunilt ja lopsakalt õitseksid, tuleb neid korralikult toita.
Iluaia väetamine tekitab alati küsimusi. Kas seda on ikka vaja teha? Millega ja millal väetada?
Kannatuslill Passiflora caerulea on mitmeaastane, lopsakalt kasvav ronitaim, mida kasvatatakse nii toataimena kui ka suvel aias. Kannatuslille õied on erilise kujuga ja kaunid.
Hiigelkorvid värvikate suvelilledega, vitspunutised taimeseadetega, vormi pügatud okaspuud ja lehtpõõsad, lõbusad kujukesed – igal sammul on tunda lusti ja kirge, millega floristina töötav Jana Mankin on oma aeda kujundanud.
Üle kümne aasta tagasi tegi