Tunne ja väldi invasiivsete liikide toomist aeda.
* Roomav akroptilon on Põhja-Ameerikas meie maaga sarnastes kliimaoludes väga invasiivne. Samas pole kas tänu heale õnnele või sisseveokeelule teada, et Eestist seda oleks leitud.
Kuidas tegutseda, et külvid õnnestuksid ning soojema aja saabudes saaks istutada kasvuhoonesse, peenrale ja anumasse ilusad tugevad taimed?
Igal kevadel tasub hobiaednikul oma teadmisi värskendada, sest pika aasta jooksul võib nii mõndagi olulist ununed
Lugu sellest, kuidas tomatitaimed põlgasid ära biolaguneva takunööri. Taimed siiski kiduraks ei jäänud ja saak ei kannatanud.
Üle-eelmisel kevadel avastasin, et tomatitaimede üles sidumise nöör oli otsa saanud. Siiani sai kasutatud heinapallinööri.
Igal aastal tekib Eesti kodumajapidamistes olmejäätmeid ligikaudu 500 000 tonni ehk 350 kilogrammi inimese kohta. Selleks, et jäätmetes sisalduv materjal uuesti kasutusele võtta, on vajalik, et jäätmed kogutakse juba kodudes liigiti.
Tomat on meie toidulaual üks enam kasutatud köögivilju. Eriti suur on tarbimine suvel, kui saame korjata oma koduaiast hea aroomi ja maitsega küpseid vilju.
Tomati kasvatamiseks oma aias on mitmeid võimalusi. Suurema saagi saame kasvuhoonest.
Seda, kuidas taimed omavahel ruumi, valguse ja toitainete pärast võistlevad, on ehk huvitav jälgida, ent kui soovime silmarõõmu pakkuvat või kõhtu täitvat tulemust, ei hakka me kultuurtaimede visadust proovile panema.
Samblast saab jagu õigete hooldusvõtetega ning tema tekkepõhjuste likvideerimisel. Põhjusi, miks muru hakkab sammalduma, on palju.
Maa on muutnud happeliseks
Vihmavesi, kõdukiht, kompost, männi- ja kuuseokkad jne muudavad maa happelisemaks.