Tallinna vanalinna ümbritseva müüri äärde Tornide väljakule rajati möödunud aasta kevadel isevärki aed, mille hea käekäigu eest ei seisa professionaalid, vaid vanalinna elanikud ühiskondlikus korras.
„Kadriorus meeldib meile väga: elustiil on muutunud varasemaga võrreldes veel liikuvamaks,” nendib Ulla Parelo, kelle sisustatud korter pälvis konkursil „Kodu kauniks” parima põhjamaise kodu tiitli.
Siugjalt läbi korruste looklev vaip esiku keerdtrepil
Tanja Mihhailova-Saar armastab päikest. Kõndida päikeselisel päeval koduse Nõmme tänavail või istuda diivanil päikese kiirtevihus. Kui saaks, veedaks ta talved soojas ja päikeselises paigas, sest halli ja madala taeva all on tal rusuvalt raske.
Kui järjekordne imeline köögividin, mis, nagu laulusalm ütleb, „kõik tööd teeb ära su eest”, turule ilmub, paneb see tavaliselt õlgu kehitama. Üsna tavaline on ju see, et kui uudsus kadunud, jääb seade nukralt konutama ja tolmu koguma.
Piret ja Väino Rasti aed võlub lihtsuse ja maitsekusega. Lilleilu on koondunud elumaja äärde kahte suurde peenrasse, kraavipervel puhkevad kevadel tuhanded tulbid.
Disainer ja kunstnik Anu Samarüütel-Long, kelle elu jagunes seni Londoni ja Eesti vahel, langetas koos abikaasaga kevadel otsuse valida oma koduks Eesti.