Allergia on heaoluriikides aina suurem probleem: on pakutud, et selle all kannatab ligi kolmandik elanikkonnast. Ometi võib kindlaid asju järgides allergiariski vähendada.
Kevadised päikesekiired toovad ellu rõõmu ja helgust, aga piinlikul moel juhivad tähelepanu ka peidetud tolmule, määrdunud akendele ja plekilistele seintele.
Me vaktsineerime lemmikloomasid, sest soovime kaitsta neid teatud nakkushaiguste eest.
Eesti on marutaudivaba maa, kuid haigust esineb idapiiri taga. Seepärast vaktsineeritakse piirialadel ka metsloomi.
Uuringud näitavad, et mõned toidud mõjuvad tervisele ja salenemispüüetele koos süües-juues paremini, kui neid eraldi tarbides.
Toitumisteadlased on aastakümneid uurinud, miks mõned toidud mõjuvad tervisele koos süües paremini kui eraldi.
Tasa ja targu, kes kannatab see kaua elab! Kõige õigem on tegutseda siis, kui neid on veel vähe!
Sipelgad ei ole tegelikult ju pahad ja on väga kasulikud, sest nad hävitavad kahjureid, nende vastseid, nukke ja mune.
Miks on vererõhuravimeid nii palju? Kas ei piisaks ainult mõnest, mis enamikku aitaks? Mil viisil rõhurohud mõjuvad ja kui ohtlikud on nende kõrvaltoimed?
Krooniliste haiguste, sealhulgas vähiriski alandamiseks soovitatakse süüa vähemalt viis serveeringut puu-ja köögivilju päevas. Järgnevalt peatumegi puuviljades ja marjades sisalduvatel kasulikel ühenditel.
Eesti 100 on küll möödas, aga iga Eesti sünnipäev väärib tähistamist. Kuna ka seekord presidendi vastuvõtt ära jääb, tasub oma kodused aastapäevatraditsioonid ise luua.