Toidumürgitusest taastumine algab õigetest võtetest
Toidumürgitus möödub enamasti iseenesest. | foto: ShutterstockToidumürgitus võib tabada ootamatult ning rikkuda nii puhkuse kui ka igapäevased tegemised. Enamasti põhjustavad seda toidus leiduvad bakterid, viirused või nende toodetud toksiinid, kuid vahel võib põhjuseks olla ka riknenud või valesti säilitatud toit. Kuigi enamik inimesi paraneb mõne päevaga iseseisvalt, on oluline teada, kuidas organismi taastumist toetada ning millal võib olukord vajada arstiabi.
Toidumürgituse kõige tavalisemad sümptomid on iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, kõhukrambid ja mõnikord ka palavik. Sümptomid võivad ilmneda juba mõne tunni jooksul pärast saastunud toidu söömist, kuid sõltuvalt haigustekitajast võivad need avalduda ka alles paari päeva pärast.
Kõige olulisem on vältida vedelikupuudust. Oksendamise ja kõhulahtisuse tõttu kaotab organism kiiresti vett ning mineraalaineid, mistõttu tuleks juua sageli väikestes kogustes. Kõige paremini sobivad vesi, lahja tee ja apteegis müüdavad suukaudsed rehüdratsioonilahused, mis aitavad taastada ka organismi soolade tasakaalu. Kui korraga suure koguse joomine ajab iiveldama, tasub vedelikku võtta lonkshaaval.
Esimestel tundidel ei pea söömist vägisi jätkama, eriti kui oksendamine on sage. Kui enesetunne hakkab paranema ja isu taastub, võiks eelistada kergesti seeditavaid toite, nagu keedetud riis, banaan, röstsai, kaerahelbepuder või keedetud kartul. Rasvaseid, vürtsikaid ja väga kiudainerikkaid toite tasub mõneks ajaks vältida, sest need võivad seedetrakti täiendavalt ärritada. Samuti võiks taastumise ajal hoiduda alkoholist ning piirata kohvi ja teiste kofeiini sisaldavate jookide tarbimist.
Kuigi kõhulahtisuse peatamiseks on saadaval käsimüügiravimeid, ei pruugi nende kasutamine alati olla parim lahendus. Kõhulahtisus on organismi loomulik viis haigustekitajatest vabanemiseks ning mõne bakteriaalse infektsiooni korral võivad sellised ravimid haiguse kulgu hoopis pikendada. Seetõttu tasub enne nende kasutamist pidada nõu apteekri või arstiga, eriti juhul, kui sümptomid on tugevad või nendega kaasneb palavik.
Taastumise ajal vajab organism ka puhkust. Haiguse ajal kulub palju energiat vedelikukaotuse korvamisele ja immuunsüsteemi tööle, mistõttu võib väsimus püsida veel mitu päeva pärast teiste sümptomite taandumist.
Enamasti möödub toidumürgitus paari päeva jooksul iseenesest, kuid mõnel juhul tuleb kindlasti pöörduda arsti poole. Kiiret arstiabi vajavad inimesed, kellel tekib tugev vedelikupuudus, näiteks väga vähene urineerimine, tugev nõrkus, segasus või pearinglus. Samuti tuleks abi otsida siis, kui väljaheites on verd, palavik on kõrge või sümptomid kestavad kauem kui paar päeva ilma paranemiseta. Eriti tähelepanelik tuleb olla väikelaste, eakate, rasedate ning nõrgenenud immuunsüsteemiga inimeste puhul, sest neil võib vedelikupuudus tekkida märksa kiiremini.
Toidumürgitust on võimalik paljudel juhtudel ennetada. Selleks tuleks pesta hoolikalt käsi enne söögi valmistamist, küpsetada liha ja kala piisavalt läbi, hoida külmkapis riknevaid toiduaineid õigel temperatuuril ning vältida toore ja valmistoidu kokkupuudet. Ka puu- ja köögiviljad tasub enne söömist alati puhta veega üle pesta.
Kuigi toidumürgitus möödub enamasti iseenesest, aitab õige tegutsemine vähendada tüsistuste riski ja kiirendada paranemist. Piisav vedeliku tarbimine, kerge toit ja puhkus on enamiku inimeste jaoks parimad abinõud, kuid raskemate sümptomite korral ei tohiks arsti poole pöördumisega viivitada.
Allikad: World Health Organization, Centers for Disease Control and Prevention, Mayo Clinic, NHS.
