Sünnimärgid luubi alla. Sünnimärkide rohkus on ohumärk

Suurem osa sünnimärke tekib juurde elu jooksul, tavaliselt 40.–50. eluaastani. Enamik neist on pruunid, kuid leidub ka punaseid, kollakaspruune, sinakaid ja musti. Kuju ja struktuuri poolest on sünnimärgid selgelt piiritletud, võivad olla nahapinnal või nahapinnast kõrgemad, sileda, ebaühtlase või näsalise pinnaga, pehmed või kõvad, lamedad või kuplikujulised, mõnel võivad kasvada karvad. 

Pigmentsünnimärgid on healoomulised. Need tunneb ära selle järgi, et neil on korrapärane piirjoon, ühtlane värvitoon ja sümmeetria. Kuidas aru saada, et tegemist on healoomulise sünnimärgiga ja millal tuleks sünnimärgile rohkem tähelepanu pöörata?

Atüüpiline sünnimärk viitab ohule

Atüüpiline sünnimärk erineb mingite oma omaduste poolest tavalistest healoomulistest sünnimärkidest.

"Tavaliselt eristub ta ülejäänud sünnimärkidest suuremate mõõtmete poolest, on kujult ebasümmeetriline ja tema piirid ei ole selged. Ta võib olla põletikuline, st punetada, ja võib natukene sügeleda. Seetõttu sarnaneb ta melanoomiga, aga ei ole pahaloomuline. Ja tegelikult kõik atüüpilised sünnimärgid ei arenegi pahaloomuliseks," lohutab Tallinna lastehaigla nahaarst Maie Jürisson.

Kui sünnimärke ei ole kehal palju – neid on nahal 20–100 (piirid on erinevates jälgimise juhendites erinevad) –, siis väga muretsema ei pea.

"Kui sünnimärke on juba väga palju, siis see on üks ohu märkidest," nendib tohter ja lisab: "Kui sünnimärgi läbimõõt on kuni 5 mm, on kõik hästi, kui ta hakkab aga suuremaks kasvama, tuleb olla valvas.

Tavaline sünnimärk on ühtlase ühe värvitooniga, atüüpilises sünnimärgis võib aga näha erinevaid värvitoone. Kui tavalisel sünnimärgil on ilus selge kuju, see on sümmeetriline, siis atüüpilise sünnimärgi serv on ebaühtlane, sälkudega ja kujult on see ebasümmeetriline."

Nahaarst toonitab, et atüüpilisi sünnimärke on tegelikult päris paljudel inimestel – kümnel protsendil rahvastikust –, aga kõikidel ei lähe need pahaloomuliseks. "Melanoomihaigetel võib atüüpilisi sünnimärke olla mõnikümmend."

Kasulik ja käepärane ABCDE-reegel

"Iga väljanägemise poolest natuke varieeruv sünnimärk ei ole ilmtingimata midagi pahaloomulist, aga seda tuleb jälgida," sõnab nahaarst.

Jälgimisel ja melanoomi äratundmisel on abiks ABCDE-reegel, mis tuleb ingliskeelsetest sõnadest.

• A (asymmetry) ehk asümmeetria: sünnimärgil on näiteks üks pool ilusa joonega, teine pool aga sakiline.
• B (borders) ehk piirid: sünnimärgil on kahtlane sakiline, sälguline, ebakorrapärane piir.
• C (color) ehk värvus: ühel sünnimärgil on mitu erinevat värvi.
• D (diameter) ehk diameeter: sünnimärk on teistest olemasolevatest suurem, umbes 6–10 mm, olenevalt kontekstist.
• E (evolution) ehk areng: kas ja kuidas sünnimärk aja jooksul muutub, näiteks suureneb, kõrgeneb, muudab kuju ja välimust.

Üks tähtis tunnus melanoomi äratundmisel on nn inetu pardipoja sündroom. "Kui on palju sünnimärke, aga üks neist on teistsugune, näiteks teist värvi, siis seda sünnimärki tulekski kontrollida."

Tohter paneb südamele: "Sünnimärkide välimust tuleb jälgida selleks, et me melanoomi varakult ära tunneksime ning saaksime õigel ajal seda opereerida ja ravida."

Ohtlikud sünnimärgid lastel

ABCD-reegel kehtib laste puhul teistmoodi kui täiskasvanutel.

"Lastel esineb melanoomi haruharva," toonitab dr Jürisson kõigepealt. "Kuni 10-aastastel lastel tekib melanoom eelkõige suurte kaasasündinud sünnimärkide sees või sellega kaasuvates nn satelliitsünnimärkides – kui nahal on suure sünnimärgi vahetus läheduses hästi palju väiksemaid sünnimärke. Kui üldse melanoom tuleb, siis sealt."

Teismelistel võib tekkida melanoom ka elu jooksul omandatud atüüpilistest sünnimärkidest. 

"Lastel võivad ohtlikud sünnimärgid olla nahavärvi roosakad või punakad ega ole üldsegi pruunid. Need võivad olla väga kergesti vigastatavad ja hakata iseenesest veritsema ka ilma traumata."

Kõigi eeltoodud märkide suhtes tuleb lapsevanematel olla tähelepanelik. "Kui on suur kaasasündinud sünnimärk, siis need lapsed kuuluvad jälgimisele kohe sünnist peale," toob tohter esile.

Ennetus on alati parem kui ravi

Geograafiliselt esineb melanoomi kõige sagedamini Austraalias, kuna seal paistab päike peaaegu aasta ringi. "Oluline on ka see, kas inimese sugulastel ja vanavanematel on melanoomi esinenud," nendib tohter, aga lisab, et kõige rohkem loeb ikkagi see, kas sünnimärk on aja jooksul muutunud.

"Arvesse tuleks võtta seda, et lastel ja noortel on uute sünnimärkide teke küllaltki loomulik, aga kui nad on miskit moodi erinevad, siis on parem neid arstile näidata. Mõnel juhul neid sünnimärke jälgitakse – tõepoolest, nad kõik ei ole pahaloomulised –, aga kui kontrollimisel tekib kahtlus, siis sellised sünnimärgid eemaldatakse. Kõiki atüüpilisi sünnimärke pole siiski mõtet opereerida," tõdeb Maie Jürisson.

Kui melanoom varakult avastada ja kirurgiliselt eemaldada, siis viie aasta elulemus on väga hea, 99 protsenti. "Kui haaratud on lümfisõlmed, siis on elulemus vaid 74 protsenti ja kaugmetastaaside korral veelgi vähem."

Seega algab kõik ennetusest. "Kuna naha tervis algab päikesekaitsest, väldi päevitamist ja päevitumist. Ei ole vaja saada pruuniks esimeseks juuniks. Ära käi solaariumis. Kasuta ära kõik päikesekaitse abinõud, mis olemas on. Kui ultraviolettkiirguse indeks on hästi kõrge, siis otsi varju, kata end riietega, kasuta tugevat päikesekaitsekreemi. Keskpäeval kella 11–15 vahel mine hoopis tuppa," soovitab dr Jürisson.

Mis on Spitzi neevus

Spitzi neevust on nimetatud ka healoomuliseks melanoomiks. Miks?

Nahaarst Maie Jürisson: "Sest ta käitub nagu melanoom, näeb välja nagu melanoom ja kui teda mikroskoobi all vaadata, siis ta sarnaneb melanoomiga ka oma ehituselt ja rakkude kujult.

Neevus sai endale nime 1940. aastatel dermatoloog Sophie Spitzi järgi, kes oli üllatunud, kui avastas sünnimärgi, mis nägi välja kui melanoom, aga ei käitunud nagu melanoom, st ei põhjustanud rasket haigust. 

Kui Spitzi neevus tekib lapseeas, siis on sellele iseloomulik, et ta esimestel kuudel kasvab väga kiiresti, kuigi ka melanoom võib teinekord kiiresti kasvada. Oma värvuselt võib ta lastel olla varieeruv: punane, roosa, peaaegu nahavärvi ja ka must. 

Kui täiskasvanul tekib äkki Spitzi neevuse laadne sünnimärk, peaks see sümptom tegema valvsaks. Laste puhul otsustatakse igal üksikul juhul eraldi, mida sellega ette võtta, täiskasvanutel sellised sünnimärgid opereeritakse."

Diagnoositakse dermatoskoobiga

Kuidas arstid saavad kontrollida, kas tegu on tavalise või ohtliku sünnimärgiga?

Nahaarst Maie Jürisson: "Üks revolutsioonilisemaid ja käepärasemaid meditsiinilisi aparaate on dermatoskoop. Sellega saame näha sünnimärki kuni 20 korda suuremana ja tema mustreid hinnata. Dermatoskoobiga saab teha ka piltdiagnostikat – saame kahtlaseid sünnimärke pildistada ning aja jooksul jälgida."