Puusavalu peamised põhjused. Kuidas saad oma liigeseid hoida?

Liikumine kui õli liigestele

"Ema ei taha jalutama minna, ütleb, et kõik valutab ega taha end väsitada. Pean ta õue tassima poolvägisi, siis mossitab," kurdab murelikult mu tuttav, kelle ema on jõudnud 90. eluaastani. Muidu tunneb proua end kõrget iga arvesse võttes normaalselt, aga spordisõber või liikumissõber pole kunagi elus olnud. 

Mõnede eakate seas levib visalt arusaam: mida vähem liigutada, seda parem, sest nii justkui säästetakse liigeseid kulumisest. 

"Tegelikult on olukord vastupidine ja liikumist vajab iga inimene, olenemata terviseseisundist. Liigesed ja lihased on meie keha liigutamise mehhanismid. Iga mehhanism on tehtud selleks, et tööd teha," toonitab füsioterapeut.

Kui liiges ei liigu oma täies ulatuses, hakkab keha seda lihtsalt unustama. 

"Näiteks kui ei tõsta enam kätt üle pea või väldid treppidel käimist, muutuvad need liigutused aja jooksul aina raskemaks, kuni ühel hetkel ei ole need enam üldse võimalikud.

Mida rohkem liiges liigub, seda parem. Liikumise vältimine ei tee enesetunnet paremaks – vastupidi, see viib selle järk-järgult halvenemiseni."

Valu ei ole lihtsalt vanadusest

Tihti kiputakse puusavalu seletama lihtsalt vanusega. See võib aga viia olukorrani, kus abi otsimisega jäädakse liiga kauaks ootama.

"Ükski valu pole kunagi normaalne. Inimesel ei hakka valutama puus ainult sellepärast, et ta on vana," ütleb Natalja Luiga.

Valu tekib alati mingil põhjusel, olgu selleks muutused liigestes, lihastes või mujal. Seetõttu tasub iga püsivat või häirivat valu võtta tõsiselt. Esimeseks sammuks on spetsialisti poole pöördumine. 

"Perearsti saatekirjaga saab füsioterapeudi vastuvõtule, kus tehakse vajalikud testid ning selgitatakse välja probleemi võimalik põhjus. Vajaduse korral saab koostöös pere- või eriarstiga suunata edasi uuringutele, näiteks röntgenisse, et hinnata liigese seisundit." 

Tasakaal – kindel tugi igapäevaelus

Eakate üks suurimaid ja põhjendatud hirme on kukkumine, mis võib kaasa tuua ränki vigastusi, sealhulgas reieluukaelamurru, millest taastumine võib kujuneda pikaajaliseks ja valusaks teekonnaks. Õnneks saab seda ohtu suuresti vähendada lihtsate tasakaaluharjutustega.

Füsioterapeut Natalja Luiga pakub mõned tõhusad ja jõukohased harjutused, mida saab kodus teha. Kindlasti tasub harjutada turvalises keskkonnas. "Kõrval võiks olla sein, tool või laud, millest vajaduse korral kinni hoida."

1. Seisa, jalad tihedalt koos üksteise vastas. Eesmärk on püsida tasakaalus vähemalt 30 sekundit.
2. Tee tandemseisu. See on ühel joonel seismine, kus ühe jala kand on vastu teise jala varbaid. Seisa 30 sekundit ühtepidi ja 30 sekundit teistpidi. 
3. Tandemkõnd on eelmise harjutuse jätk liikudes. Kõnni mööda sirget joont nii, et ühe jala kand puudutab liikudes teise jala varbaid. Tee seda umbes 30 sekundit.
4. Seisa umbes 30 sekundit ühel jalal.
5. Kõnni umbes 30 sekundit päkkadel ja kandadel. 

Taastumine ei tähenda täielikku pausi

Puusaprobleemide korral võib mõnda ees oodata ka operatsioon, näiteks puusaproteesi paigaldamine. Sellega seoses liigub palju eksitavaid arusaamu.

"Sageli öeldakse, et esimesed kolm kuud ei tohi midagi teha," kirjeldab Natalja Luiga. Samas jääb tihti selgitamata, mida see täpselt tähendab ja millised liigutused on tegelikult lubatud.

"Inimene peab pärast operatsiooni olema ettevaatlik, kuid see ei tähenda, et ta peaks loobuma iseseisvusest või vajaks pidevat kõrvalabi. Tähtis on mõista, kuidas õigesti liikuda ja milliseid liigutusi ajutiselt vältida – siin saab suureks abiks olla füsioterapeut."

Hea enesetunne algab juba hommikustest harjumustest. Ka eakas inimene saab päeva alustada lihtsa võimlemisega, mis aitab keha käima tõmmata.

"Voodis sobib alustada varvaste liigutamisest, hüppeliigeste ringidest ja põlvede kõverdamisest," soovitab füsioterapeut. Edasi võib põlved tuua vastu kõhtu, neid kergelt hoida ja keha õrnalt küljelt küljele kiigutada.

Need lihtsad liigutused aitavad parandada vereringet, vähendada jäikust ning valmistada keha ette päevaseks liikumiseks.

Kuigi vanusega kaasnevad muutused, ei pea valu ega liikumispiirangud olema elu loomulik osa. Nagu rõhutab Natalja Luiga, on liikumine inimesele loodud. Ja mida rohkem me oma keha kasutame, seda paremini ta meid teenib ka aastate lisandudes.