Pigmendilaigud nahal: kuidas neid vältida

Pigmendilaigud tekivad siis, kui nahas suureneb melaniini ehk nahapigmendi tootmine ning pigment ei jaotu nahas ühtlaselt. Kõige sagedamini on selle põhjuseks pikaajaline päikesekiirgus, kuid rolli võivad mängida ka hormonaalsed muutused, näiteks rasedus või hormonaalsete ravimite kasutamine.

Kõiki pigmendilaike ei ole võimalik täielikult ära hoida, kuid nende tekkimise riski saab vähendada eelkõige järjepideva päikesekaitsega.

Päikesekaitsekreem ei ole ainult rannapäevadeks

Kõige olulisem samm pigmendilaikude ennetamisel on kaitsta nahka UV-kiirguse eest. Terviseamet rõhutab, et päikesekiirguse eest tuleb kaitsta end nii UVA- kui ka UVB-kiirguse eest, sest mõlemad mõjutavad naha seisundit. UVB-kiirgus põhjustab eelkõige päikesepõletust, UVA-kiirgus jõuab sügavamale nahka ning aitab kaasa naha enneaegsele vananemisele.

Näole ja teistele päikesele avatud piirkondadele tasub kasutada päikesekaitset iga päev, mitte ainult rannas või puhkusel. Eriti oluline on see inimestel, kellel on kalduvus pigmendilaikude tekkeks. Päikesekaitsevahend peaks kaitsma nii UVA- kui UVB-kiirguse eest ning seda tuleb kasutada piisavas koguses. Terviseameti soovituse järgi ei anna liiga väike kogus kreemi pakendil märgitud kaitsetaset.

Kaitse nahka ka siis, kui päike ei paista tugevalt

Paljud inimesed seostavad päikesekaitset ainult kuumade rannailmadega, kuid UV-kiirgus võib nahka mõjutada ka jahedamal või pilvisemal päeval.

Eriti palju saavad päikest piirkonnad, mis on aastaringselt katmata nagu nägu, kael, käed ja dekoltee. Just nendesse kohtadesse tekivad sageli ka vanusega seotud pigmendilaigud.

Lisaks päikesekreemile aitab nahka kaitsta füüsiline kaitse: laia äärega müts, päikeseprillid ja keskpäevase tugeva päikese vältimine. Terviseamet soovitab pikaajalist otsest päikese käes viibimist vähendada ning kasutada lisaks kreemile ka muid kaitsevõtteid.

Päevitamine suurendab pigmentatsiooniriski

Päevitunud nahk võib küll anda soovitud jumeka välimuse, kuid päevitus on tegelikult naha kaitsevastus UV-kiirgusele. Päikese mõjul hakkavad naharakud tootma rohkem melaniini, mille eesmärk on vähendada UV-kiirguse kahjustavat mõju.

Kui nahk saab korduvalt tugevat UV-koormust, võivad tekkida püsivamad pigmendimuutused. Sama kehtib solaariumi kohta. Ka kunstlik UV-kiirgus mõjutab nahka ning suurendab naha kahjustumise riski.

Lisaks päikesele võivad pigmentatsiooniprobleeme süvendada naha kahjustamine ja põletikulised reaktsioonid. Näiteks liiga tugevad koorimised või naha pidev ärritamine võivad muuta naha tundlikumaks.

Eriti suvel tasub vältida olukorda, kus nahk on samaaegselt tugevalt kooritud või ärritatud ning puutub kokku intensiivse päikesega.

Millal pöörduda nahaarsti poole?

Kõik pruunid laigud nahal ei ole lihtsalt kosmeetiline probleem. Kui nahale tekib uus laik, mis muutub kiiresti, muudab kuju, värvi või hakkab sügelema või veritsema, tuleks seda näidata arstile.

Samuti tasub nõu küsida siis, kui pigmendilaigud tekivad kiiresti või nende põhjus ei ole selge.

Kõige tõhusam ennetus on järjepidevus

Pigmendilaikude vältimiseks ei ole ühte kiiret lahendust. Kõige suurema mõju annab igapäevane päikesekaitse, naha kaitsmine otsese päikese eest ning harjumus oma nahka regulaarselt jälgida.

Kui päikesekaitse muutub sama tavaliseks osaks hommikusest nahahooldusest nagu niisutav kreem, on võimalik vähendada nii pigmendilaikude kui ka liigse UV-kahjustuse riski.

Allikad: Terviseamet

Loe ka: Pigmendilaikudest lahti 

Pruunid laigud näol. Kuidas neist lahti saada?