Öised jalakrambid: miks need tekivad ja kuidas neid ennetada
Enamasti mööduvad krambid kiiresti ning neid saab leevendada venitamise ja liikumisega. | foto: ShutterstockLihaskramp on äkiline ja tahtmatu lihase kokkutõmme, mis võib olla väga valulik. Kõige sagedamini tekivad krambid sääre-, labajala- ja reielihastes ning sageli annavad need endast märku öösel või pärast suuremat füüsilist koormust. Kuigi enamik lihaskrampe on ohutud ja mööduvad iseenesest, võivad korduvad krambid viidata sellele, et organism vajab rohkem tähelepanu.
Arstid ja teadlased ei oska alati täpselt öelda, miks üks või teine kramp tekib, kuid teada on mitu riskitegurit. Üheks levinumaks põhjuseks on lihase ülekoormus. Pikk treening, tavapärasest suurem füüsiline pingutus või kuuma ilmaga töötamine võivad lihaseid väsitada ning suurendada krampide tekkeriski. Samuti võivad rolli mängida vedelikupuudus, tugev higistamine ja pikaajaline ühes asendis viibimine.
Vanemaealistel esineb lihaskrampe sagedamini, sest vanusega väheneb lihasmass ning lihased väsivad kergemini. Krampide riski võivad suurendada ka rasedus, diabeet, kilpnäärmehaigused ning mõned ravimid, näiteks diureetikumid.
Kas süüdi on magneesiumipuudus?
Paljud inimesed seostavad lihaskrampe automaatselt magneesiumipuudusega. Tegelikkus on mõnevõrra keerulisem. Magneesium, kaalium, kaltsium ja naatrium osalevad kõik lihaste ning närvide normaalses töös ning nende puudus võib tõepoolest krampide teket soodustada.
Samas ei ole teadusuuringud leidnud veenvaid tõendeid, et magneesiumilisandid aitaksid enamikul täiskasvanutel tavapäraseid lihaskrampe märkimisväärselt vähendada. Rahvusvahelise teadusorganisatsiooni Cochrane ülevaate järgi on ebatõenäoline, et magneesium annaks vanemaealistele krambihaigetele olulist leevendust, kuigi üksikutel inimestel võib sellest siiski kasu olla.
Seetõttu ei tasu iga lihaskrambi puhul automaatselt magneesiumipuudust süüdistada.
Mida teha, kui kramp on juba tekkinud?
Kõige tõhusam esmaabi on lihase õrn venitamine. Kui kramp tabab säärelihast, tasub tõmmata varbad enda poole ning hoida lihast mõnda aega venitatud asendis. Abi võib olla ka kahjustatud piirkonna masseerimisest või rahulikust kõndimisest.
Pärast krambi möödumist võib lihas jääda mõneks ajaks hellaks. Sellisel juhul aitab sageli kerge liigutamine ja soe kompress.
Kuidas lihaskrampe ennetada?
Kõige olulisem on hoolitseda selle eest, et organism saaks piisavalt vedelikku, eriti kuuma ilmaga või füüsilise koormuse ajal. Samuti soovitavad spetsialistid enne ja pärast treeningut lihaseid venitada ning koormust järk-järgult suurendada.
Tasakaalustatud toitumine aitab tagada, et organism saab piisavalt mineraalaineid ja muid lihaste tööks vajalikke toitaineid. Eriti headeks kaaliumi ja teiste elektrolüütide allikateks on puu- ja köögiviljad, kaunviljad, piimatooted ning täisteratooted.
Millal tuleks arsti poole pöörduda?
Kuigi juhuslikud lihaskrambid on tavaliselt kahjutud, tasub arstiga nõu pidada siis, kui krambid muutuvad väga sagedaseks, häirivad und või kaasnevad nendega lihasnõrkus, turse, naha muutused või muud sümptomid. Samuti vajavad tähelepanu krambid, mis ei leevene tavapäraste eneseabivõtetega.
