Vahel võib see tulla väsimusest või närveerimisest, kuid vahel võib selle taga olla haigus.

Käte värin võib olla tingitud essentsiaalsest värinast ehk treemorist, mis on healoomuline kuid tüütu häire ja enamasti kõige tavalisem diagnoos käte värinale. Probleem võib tekkida igas eas, kuid enamasti see vanusega süveneb. Tavaliselt mõjutab seda ka pärilikkus.

Tüüpiliselt algab käte värisemine algul stressisituatsioonides või peale füüsilist koormust. Värinat võib esineda ka süües ja kirjutades. Värin süveneb, kui inimene närveerib esinemise, reisi, võõrastega kohtumise või eksami pärast. Essentsiaalset treemorit on võimalik ravimitega leevendada, kuid seda pole võimalik välja ravida.

Kui essentsiaalne treemor on ajuhäire, siis nn kohvitassineuroos, kus käed hakkavad värisema närveerides ja võib tekkida paanikahäire, on hoopis psüühiline häire. Kui essentsiaalne treemor süveneb, siis paanikahäire võib olla ajutine. Vahel võib põhjuseks olla algav Parkinsoni tõbi, siis värisevad käed ka rahulikus olekus.
Parkinsoni tõvega on sümptomiteks ka liigeste jäikus ja liikumise aeglus. Vahel võivad värisemist põhjustada ravimid. Sellised on näiteks mõingad astma raviks kasutatavad või kortisooni sisaldavad ravimid. Värinat võib tekitada ka kilpnäärme liigtalitlus, sclerosis multiplex, vereringehäired või ajukasvaja.

Vahel arvatakse, et ka vananemine põhjustab värinat. Vananemine ise värinat ei põhjusta, küll aga süvenevad paljud värinat tekitavad haigused vananedes.

Koduste vahenditega võib värinat hallata, kui jätta ära kofeiini sisaldavad joogid, alkohol, vältida stressi ja närveerimist.

Kui käte värisemine on sage ja hakkab tõsiselt häirima, peaks minema uuringutele. Uuringutega tehakse kindlaks värina süü ja siis saab planeerida ravi.

Miks käed värisevad?

Tuntud ja samas tundmatu Parkinsoni tõbi

Kas kohv on kasulik?