

Kindlasti ei maksa nüüd arvata, et nimetatud häirete all kannatajad on sügava kiiksuga vennad või suisa sündinud hullud. Lauri Laasi sõnul on peasüüdlane meid ümbritsev keskkond ja teatud mõttes viitab stressi- ning depressioonirohkus hoopis ühiskonna heaolule. “Rasketel aegadel peavad inimesed end rohkem kokku võtma ja keskenduma. Näiteks ärkamisajal oli küll elu problemaatiline ja keeruline, kuid stressi ning ärevust eriti ei esinenud. Inimestel oli stiimul silme ees. Selle nimel elati ja pingutati, pisiasjad näisid teisejärgulistena,” mäletab perearst. “See on ka põhjus, miks nii mõnigi kord peab tervis pingete ja probleemide korral üllatavalt hästi vastu ning alles olukorra lahenedes tekib “äravajumine”.”
Sarnased artiklid









