LED-valgusravi kogub populaarsust – kuid kas kodused LED-maskid toimivad päriselt?
LED-mask | foto: ShutterstockLED-valgusravi on meditsiinis kasutusel juba aastaid ning seda kasutatakse mitmesuguste nahaprobleemide, näiteks ekseemi, kerge ja mõõduka akne, psoriaasi ning päikesekahjustuste raviks, kirjutab BBC.
Viimastel aastatel on aga kiiresti kasvanud koduseks kasutamiseks mõeldud LED-seadmete turg. Müügil on erinevaid valgusmaske ja muid seadmeid, mille hinnad ulatuvad ligikaudu 50 eurost kuni 1750 euroni.
LED-tehnoloogia põhineb valgusdioodidel (LED-idel), mis korduva kasutamise korral mõjutavad naharakke. Maskide tootjad väidavad, et kodused LED-maskid aitavad vähendada aknearme, päikesekahjustusi ja peeneid kortse. Kuid kas neil väidetel on ka teaduslik alus?
Prognooside järgi ulatub LED-valgusravi seadmete ülemaailmne turg 2032. aastaks ligikaudu 700 miljoni euroni. See on peaaegu kaks korda suurem kui samaks ajaks prognoositav kuuma õhu soenguseadmete, näiteks Dyson Airwrapi, turg.
Konsultant-dermatoloog dr Jonathan Kentley sõnul toimib LED-valgusravi nii, et nahk neelab valgusenergiat, mis käivitab rakkudes muutused protsessis, mida nimetatakse fotobiomodulatsiooniks (PBM).
„See võimaldab moodustuda uutel veresoontel ja naharakkudel ning suurendab kollageeni ja elastiini tootmist,“ ütles ta BBC-le. Tema sõnul kasutatakse fotobiomodulatsiooni ka akne ravis, sest sellel on põletikuvastane toime ning see aitab vähendada naha rasueritust.
Hiljutine põhjalik teadusülevaade leidis siiski, et fotobiomodulatsiooni toimemehhanismi täielikuks mõistmiseks on vaja rohkem kliinilisi uuringuid inimestel.
NASA hakkas LED-valguse mõju uurima juba 1990. aastatel, et selgitada välja, kas see võiks aidata kaasa rakkude taastumisele.
Sellest ajast alates on meditsiinilise klassi LED-seadmeid dermatoloogid kasutanud aastaid. Koduseks kasutamiseks mõeldud LED-maskid jõudsid aga jaemüüki alles umbes viis aastat tagasi ning maksavad märksa vähem kui professionaalsed seadmed.
Peamised erinevused meditsiiniliste seadmete ja poelettidel müüdavate maskide vahel seisnevad LED-valguse tugevuses, dioodide arvus ning selles, kui lähedal paiknevad need kasutamise ajal nahapinnale.
Ekspert: koduste LED-maskide kasu ei ole veel piisavalt tõestatud
Akneravile spetsialiseerunud dermatoloog dr Justine Kluk leiab, et kuigi kodused LED-maskid kõlavad paljulubavalt, on tootjate lubadused sageli spekulatiivsed.
„Ma ei usu, et keegi oleks läbi viinud kliinilisi uuringuid, mis tõestaksid, et koduse maski valgusdoos on samaväärne kliinikus või haiglas kasutatava seadme omaga,“ ütles ta BBC-le.
Tema sõnul ei ole neid seadmeid testitud piisavalt suurtes uuringutes ega piisavalt pika aja jooksul, et nende tõhususes täielikult kindel olla. „Seetõttu usun, et nende maskide kasu on tõenäoliselt üsna tagasihoidlik,“ lisas ta.
Sotsiaalmeedia kasvatab huvi
Nahahooldustooted moodustavad ligi poole kogu maailma ilutööstuse müügist ning prognooside järgi kasvab see valdkond ka lähiaastatel kiiremini kui juuksehooldus-, meigi- või lõhnatoodete turg.
Kasvu veavad eelkõige Z-generatsioon (1995–2009 sündinud) ja ka alfa-generatsioon (alates 2010. aastast sündinud), kelle huvi nahahoolduse vastu on suuresti mõjutatud sotsiaalmeediast.
Dr Kluk ütleb, et pärast COVID-19 pandeemiat on inimeste huvi koduste nahahooldusseadmete vastu märgatavalt kasvanud. Tema hinnangul aitab LED-maskide populaarsusele kaasa ka nende silmatorkav välimus.
„Inimesed, kes vaatavad televiisorit punane LED-mask näol, tekitavad teistes uudishimu,“ ütles ta. Tema sõnul on viimase kuue kuu jooksul peaaegu igal teisel vastuvõtul küsitud LED-maskide kohta.
Ka TikTokis ja teistel sotsiaalmeediaplatvormidel leidub sadu videoid, kus kasutajad jagavad oma kogemusi ja näitavad väidetavaid tulemusi pärast koduse LED-maski kasutamist.
Tootja: inimesed otsivad mittekirurgilisi lahendusi
Üks maailma enimmüüdud koduste LED-maskide tootjaid on ettevõte CurrentBody. Ettevõtte tegevjuhi Laurence Newmani sõnul hakkas firma professionaalset varustust kliinikutele müüma enam kui 25 aastat tagasi ning esimese koduseks kasutamiseks mõeldud LED-maski arendamine algas juba 2009. aastal.
Tema sõnul märkavad kasutajad sageli juba pärast kümneminutilist kasutamist, et nahk näeb säravam välja. Newman usub, et eriti naised eelistavad üha enam mittekirurgilisi nahahoolduslahendusi ega soovi kasutada botoxit või täitesüste.
Newman kinnitab, et ettevõtte maskid põhinevad samal tehnoloogial nagu meditsiinilised seadmed ning vastavad vajalikele valguslainepikkuste nõuetele.
Tema sõnul on nii koduste LED-maskide kui ka üldisemalt koduste ilutehnoloogiaseadmete turg alles arengufaasis ning koos sellega kasvab ka tarbijate teadlikkus.
Rohkem uuringuid on endiselt vaja
Dr Jonathan Kentley rõhutab, et fotobiomodulatsiooni peetakse üldiselt ohutuks isegi suuremate valgusdooside korral ning olemasolevate teadmiste põhjal ei kahjusta LED-valgusravi rakke. Samas on vaja rohkem uuringuid, et täpselt mõista, kuidas see toimib ja millist kasu erinevate nahaprobleemide puhul tegelikult annab.
Tema sõnul on fotobiomodulatsiooni kohta avaldatud palju eksperimentaalseid ja kliinilisi uuringuid, kuid neis on kasutatud erinevaid seadmeid ja raviprotokolle. Lisaks on paljud uuringud olnud väikese osalejate arvuga, metoodikalt erinevad ning osa neist on rahastatud seadmete tootjate poolt. Seetõttu on keeruline teha lõplikke järeldusi koduste LED-maskide tõhususe kohta.
Kui inimene soovib LED-maski osta, soovitab Kentley valida seadme, millel on Euroopa Liidu ohutussertifikaadid ning piisavalt suur LED-dioodide tihedus, et nahani jõuaks vajalik kogus valgusenergiat.
Dr Kluk rõhutab samuti, et ta ei soovi inimesi selle tehnoloogia kasutamisest eemale peletada. „Oluline on mõista, et tegemist on üsna kalli seadmega. See võib toetada head nahahooldusrutiini või täiendada arsti määratud ravi, kuid tõsisemate nahaprobleemide, näiteks raske akne korral ei piisa tõenäoliselt ainult LED-maskist,“ ütles ta.
Loe ka: Kerge kodune näohooldus









