Kui infarktiks on pärilik soodumus
| foto: ShutterstockKui on teada, et suguvõsas on inimesed surnud südame- või ajuinfarkti, siis võib eeldada, et pärilikud eeldused on olemas.
Südame-veresoonkonnahaiguste tekkes eristatakse riskitegureid, mida mõjutada ei saa (meessugu, vanus, geneetiline eelsoodumus), aga ka neid, mida saab muuta või kontrollida (kehakaal, suitsetamine, alkoholi tarbimine, kõrge vererõhk ning kõrge kolesterooli- ja veresuhkrutase).
Kui on teada, et suguvõsas on inimesed surnud südame- või ajuinfarkti, siis võib eeldada, et pärilikud eeldused on olemas. Sellisel juhul, on keskealisel inimesel kindlasti soovitatav ära teha esmased südametervise uuringud, isegi kui pole vaevusi. Vähem oluline pole ka inimese enda panus oma südametervise hoidmisse. Südameveresoonkonnahaigused on sagedasim surma põhjus kogu maailmas ja nendest tingitud tüsistuste ennetamiseks annab palju ise ära teha.

Lisaks EKG-le tuleb suure perekondliku riskiga inimestel, eriti meestel, mõõta regulaarselt vererõhku, määrata vereanalüüsi abil lippidide ja veresuhkrutase. Vajadusel suunab perearst ehhokardiograafia, koormustesti või 24-tunnise EKG-uuringutele.
Tõusnud vererõhk, kõrge kolesteroolitase ja veresuhkrutase ei põhjusta esialgu ühtegi vaevust, kuid kõik mainitud tegurid suurendavad oluliselt insuldi- või infarktiohtu, mistõttu on vajalik need näitajad kontrolli all hoida. Kui elustiil on tervislik, kuid näitajad püsivad normist kõrgemad, tuleb alustada vastavate ravidega.
Südamehaiguste riski vähendamiseks on oluline tasakaalus toitumine, eelistada tasub nn Vahemere maade dieeti, kus on tähtsal kohal oliivid ja oliiviõli, puu- ja juurviljad, kaunviljad, täisteratooted, aga ka kala ja mereannid. Dieeti iseloomustab pigem vähene liha, eriti punase loomaliha söömine. Kui inimene suitsetab, siis on mõistlik sellest loobuda ning ülekilode korral tuleks püüda langetada kaalu - efekti annab juba isegi viis protsenti kehakaalu langust Südant aitab tervena hoida ka igasugune liikumine, soovitatavalt 3-5 korda, ideaalis 5-7 korda nädalas vähemalt 30 minutit korraga.









