Kollageeni shotid ja pulbrid: kas neile tasub raha kulutada?
Oluline on rõhutada, et kollageenilisandid ei asenda tervislikku eluviisi. | foto: ShutterstockKollageenilisandid on viimastel aastatel muutunud üheks enim müüdud ilutoote kategooriaks, millele omistatakse nii naha noorendamist, kortsude vähendamist kui ka juuste ja küünte tugevdamist. Teaduslik käsitlus selle kohta, kas kollageeni tarvitamine toidulisandina neid lubadusi ka tegelikult täidab, on aga märksa ettevaatlikum, kirjutab BBC.
Kollageen on organismis kõige levinum struktuurvalk, mis annab naha, luude, kõõluste ja sidekoe kudedele tugevuse ja elastsuse. Vananedes kollageeni loomulik tootmine kehas väheneb ning just seda protsessi seostatakse naha elastsuse languse ja kortsude tekkega. Kollageenilisandite populaarsus tugineb ideele, et seda puudujääki on võimalik toidulisanditega kompenseerida.
Teaduslikult on oluline mõista, et suukaudselt tarbitud kollageen ei jõua organismi sellisel kujul, nagu see sisse võetakse. Seedimise käigus laguneb kollageen aminohapeteks ja väiksemateks peptiidideks, mis imenduvad vereringesse. Organism kasutab neid seejärel erinevate valkude sünteesiks vastavalt oma vajadustele, mitte ei suuna neid otseselt nahka.
Mitmed kliinilised uuringud on siiski näidanud, et hüdrolüüsitud kollageenpeptiidide regulaarne tarvitamine võib mõnel juhul olla seotud mõõduka paranemisega naha niiskuses, elastsuses ja kortsude nähtavuses. Samas on need tulemused ebaühtlased ning sõltuvad kasutatud annusest, preparaadi koostisest ja uuringu metoodikast.
BBC Future käsitluse kohaselt pärineb osa positiivsetest tulemustest uuringutest, mis on olnud väikese osalejate arvuga või osaliselt tööstuse rahastatud. See ei muuda tulemusi automaatselt kehtetuks, kuid tähendab, et teaduslik kindlus kollageenilisandite mõju osas ei ole veel lõplikult välja kujunenud.
Lisaks naha seisundile on kollageenilisandeid uuritud ka liigeste tervise kontekstis. Mõned uuringud viitavad võimalusele, et need võivad aidata vähendada liigesevalu või toetada taastumist, eriti füüsiliselt aktiivsetel inimestel või vanemaealistel. Ka siin on aga tõendid seni piiratud ja ebaühtlased.
Oluline on rõhutada, et kollageenilisandid ei asenda tervislikku eluviisi. Naha ja sidekoe tervist mõjutavad olulisel määral päikesekaitse, tasakaalustatud toitumine, piisav valgu- ja mikrotoitainete tarbimine, uni ning suitsetamisest hoidumine.
Kokkuvõttes ei saa kollageenilisandeid pidada teaduslikult kinnitatud “imevahendiks” naha vananemise vastu. Nende mõju võib mõnel inimesel olla mõõdukas ja pigem toetav, kuid senine teaduslik tõendus ei kinnita tugevat ega universaalset efekti.
