KodusKodukiri&AedDiivanKodutohterTehnikamaailmTM Kodu&EhitusKäsitööAedVesta

Kas oled oma eluga seal, kus tahad olla? Need 6 küsimust aitavad selgust saada

Psychology Today
mõtlemineNeile küsimustele ei pea leidma üht vastust, millest tuleb elu lõpuni kinni pidada. | foto: Shutterstock

Elu ei pea olema ainult reageerimine sellele, mis meiega juhtub. Kui mõtleme teadlikult läbi oma eesmärgid, väärtused ja selle, millist argipäeva tegelikult soovime, saame oma elu suunda ise rohkem mõjutada. Psychology Today toob välja kuus küsimust, mida tasub endale aeg-ajalt esitada.

Sageli räägitakse, et elu on selline, milliseks me selle ise kujundame. Seda võib mõista kahel viisil. Ühelt poolt tuleb meil kohaneda probleemide, võimaluste ja raskustega, mida elu ette toob. Teisalt saame olla ise aktiivsed ning mõelda, milliseks me oma elu tegelikult kujundada tahame.

Selleks tasub alustada kuuest küsimusest.

1. Millele tahad oma elu pühendada?

See on suur küsimus, millega paljud puutuvad esimest korda kokku juba kooli lõpus: kelleks sa tahad saada ja mida tahad oma eluga teha?

Küsimus pole aga ainult ametis. Mõelda tasub sellele, milles oled hea, mis sind päriselt huvitab ning mis annab sulle tunde, et sinu tegemistel on mõte.

Üks raskusi on teiste ootustest lahti laskmine. Pere, ühiskond ja kultuur võivad anda üsna selge ettekujutuse sellest, milline üks „õnnestunud elu“ peaks välja nägema. See ei pruugi aga olla sama elu, mida sina ise soovid.

2. Milline peaks olema sinu tavaline päev?

Suured unistused on olulised, kuid elu koosneb peamiselt tavalistest päevadest.

Mõtle, kuidas tahaksid oma aega tegelikult veeta. Kui palju soovid olla pere ja sõpradega? Kui palju vajad aega iseendale? Kui oluline koht peaks olema tööl, liikumisel, hobidel või lihtsalt puhkamisel?

Probleem tekib siis, kui me neid valikuid teadlikult ei tee. Harjumused ja kohustused võtavad juhtimise üle ning ühel hetkel võib tunduda, et sina ei juhi enam oma elu, vaid elu juhib sind.

3. Mida tähendab sinu jaoks täiskasvanuks olemine?

See küsimus puudutab eelkõige väärtusi. Milline on sinu arvates vastutustundlik täiskasvanu? Milline inimene tahad ise olla?

Sageli lähtume märkamatult reeglitest, mille oleme saanud vanematelt, õpetajatelt või teistelt autoriteetidelt. Teeme asju sellepärast, et „nii peab“, ilma et küsiksime, kas need põhimõtted vastavad ka meie enda väärtustele.

Takistuseks võib saada ka mõtteviis „ma lihtsalt olen selline“. Isiksus ei tähenda, et inimene ei saaks oma käitumist, harjumusi või reaktsioone teadlikult muuta.

4. Kuidas tahad teisi inimesi kohelda?

Kui eelmine küsimus puudutas suhet iseendaga, siis see puudutab suhteid teistega – partneri, laste, sõprade, töökaaslaste ja ka võõrastega.

Mõtle, milliste põhimõtete järgi tahad teistega suhelda. Kas soovid olla kannatlik, aus, hooliv, usaldusväärne või midagi muud?

See, kuidas me teistesse suhtume, mõjutab sageli ka seda, millisena me ümbritsevat maailma kogeme. Kui suhtume inimestesse pideva kahtlustuse või vaenulikkusega, hakkab ka maailm meile kergemini sellisena paistma.

5. Mis on kõige selle mõte?

See on kõige suurem küsimus: mis annab elule sinu jaoks tähenduse?

Inimesed on sellele läbi ajaloo vastanud väga erinevalt. Mõne jaoks tähendab hea elu raskustele vaatamata vooruslikult elamist, teise jaoks oma võimete arendamist, kolmanda jaoks armastust ja teiste aitamist ning neljanda jaoks lihtsalt elu kogemist ja nautimist.

Oluline pole leida üht „õiget“ filosoofilist vastust. Tähtsam on mõelda, millesse sina usud – ja kas sinu igapäevased valikud on selle veendumusega kooskõlas.

Seda küsimust on lihtne vältida, täites päevad töö, kohustuste ja meelelahutusega. Kuid aeg-ajalt tasub siiski küsida, miks me teeme seda, mida teeme.

6. Milline võiks olla sinu elu moraal?

Kujuta ette, mida tahaksid, et inimesed sinu kohta sinu elu lõpus ütleksid.

Mille poolest tahaksid olla meelde jäänud? Milliseid asju sooviksid kindlasti ära teha? Ja milliseid tegemata jäänud asju võiksid hiljem kõige rohkem kahetseda?

See pole tingimata sünge mõtteharjutus. Vastupidi – elu lõpule mõtlemine võib aidata näha palju selgemalt, mis on praegu tegelikult oluline.

Vastused ei pea jääma kogu eluks samaks

Neile küsimustele ei pea leidma üht vastust, millest tuleb elu lõpuni kinni pidada.

Inimene muutub koos kogemustega ning koos temaga võivad muutuda eesmärgid, väärtused ja prioriteedid. See, mida pidasid heaks eluks 25-aastaselt, ei pruugi olla sama, mida tahad 45- või 65-aastaselt.

Seetõttu tasub neid küsimusi aeg-ajalt uuesti esitada. Kõige olulisem on märgata, kas elu, mida igapäevaselt elad, vastab endiselt sellele, mida sisimas oluliseks pead.

Allikas: Psychology Today / Robert Taibbi


Sarnased artiklid