Ajalehed, uudistesaated ja -portaalid on täis muretsema panevaid uudiseid, üks hullem kui teine. Vahel tundub, et maailm on hulluks läinud ja midagi head pole enam oodata. Tegelikult on muidugi ka häid uudiseid, kuid halvad uudised räägivad enamasti ootamatutest sündmustest nagu liiklusõnnetused, terrorirünnakud, maavärinad või muud katastroofid. Selge see, et need köidavad rohkem tähelepanu ja panevad ka muretsema.
Mõnele inimesele sellised uudised jälgi ei jäta, aga mõnel jäävad need tükiks ajaks pähe keerlema ja tekitavad masendust. Selle talumine võib olla nii raske, et lihtsam on vahetada õhtuse uudistesaate ajaks kanalit. Sellest omakorda võib tekkida veel suurem masendus, kui hakatakse mõtlema, et osa inimesi peab seda jubedust taluma, aga mina ei suuda seda isegi vaadata. Enda hea ja rahulik elu võib tekitada süütunnet: kuidas saan ma oma elu nautida, kui maailmas on inimesi, kelle põhivajadused jäävad rahuldamata?
Tähtis on tasakaal
Ideaalis väärtustab inimene nii ennast kui ka teisi, kuid mitte kellegi arvelt. Seega on vahetevahel kasulik hoida distantsi ja eemalduda häirivast meediamürast. Uudiste vaatamine või mittevaatamine ei tee kellestki paremat inimest – tähtis on leida tasakaal enda rahulolu ja teiste aitamise soovi vahel.
Kui halbade uudiste vältimine muutub juba sundkäitumiseks, peaks hakkama vähehaaval oma tunnetega tegelema. Muidu muutub enda mugavustsoon väga ahtaks ja inimest hakkavad ärritama üha tühisemad asjad.
Muidugi võib ennast kaitsta ja vahetada õhtuste uudiste ajal kanalit. Kuid kui teha seda pikemat aega, siis keelatakse endale kurbust, muret või masendust tekitavaid tundeid, mis on tegelikult osa inimlikust tundeskaalast. Nende väljajätmine elust pikas perspektiivis ei õnnestu, parem on õppida nendega toime tulema. Halbu uudiseid võib tarbida sobivate annustena, näiteks paljud ei loe ega kuula neid puhkuse ajal.
Säilita positiivsus
Kuidas olla kursis maailma asjadega, ent säilitada siiski positiivsus? Maailma ja tunnetesse peaks mahtuma palju erinevaid asju: inimene võib olla kursis maailmas juhtuvate koledustega ja jääda siiski positiivseks. Tasub kasvõi meelde tuletada küüditamise üle elanud inimesi: raskustest tulevad paremini välja need, kes säilitavad lootuse ja huumorimeele, on loomult positiivsed ning rõõmsameelsed.
Positiivne maailmavaade ja hoiak ei pea tähendama jätkuvat päikesepaistet ega kramplikku rõõmsameelsust kõigest hoolimata – sinna mahuvad ka negatiivsed tunded ja sündmused. Asjad tuleb panna õigetesse proportsioonidesse: isegi kui kusagil juhtub midagi koledat, on maailmas miljon paika, kus kõik on rahulik.
Ennast tuleb aidata
Kuidas tulla toime meedia ja uudiste tekitatud negatiivsete tunnetega? Elu ei saa kunagi olema nii ilus, et seal poleks üldse kurbust, masendust ega midagi negatiivset. Seda tuleb oma heaolu silmas pidades lihtsalt aktsepteerida. Peaks üritama üles leida need asjad, mida saab mõjutada, ja anda seal oma osa. Igaüks otsustab ise, milline on tema osa, et maailmast saaks natuke parem paik: see võib olla vanurite abistamine, koristamistalgutel osalemine või kellegi heaks annetamine.
Kui muretsemine viib öösel une, tasub panustada enda tervisesse: leida endale sobiv treening, käia võimalikult palju looduses, minna vabatahtlikuks kasvõi näiteks loomade varjupaika, kui endale ei saa lemmiklooma lubada. Vastukaaluks masendavatele uudistele võib lugeda uudiseid, kus head inimesed on annetanud raha tulekahju ohvrile, raskelt haigele lapsele või hüljatud loomale, ning saada kinnitust, et inimesed on head ja kaastundlikud.
Ära usu kõike!
Tihti on tervist puudutavad uudised vasturääkivad ning võivad kuulutada tervislikuks peetu ebatervislikuks ja vastupidi.
Saksa-briti psühholoog Hans Jürgen Eysenck väitis, et suitsetamisest loobudes suureneb suremus. Tal olid oma väite kinnituseks tuua ka vastavad uuringud. Eysenck jättis aga ütlemata, et suremus tulenes tegelikult suitsetamisest põhjustatud haigustest. Ajakiri Independent paljastas, et Eysenck oli saanud tubakafirmadelt 800 000 naela suuruse pistise.
Kui Brasiilias hakkas sündima ebanormaalselt väikese peaga lapsi, siis süüdistati selles putukamürke: arenguhäirega lapsed sündisid piirkonnas, kus oli palju putukaid ja kasutati seetõttu ka palju mürke. Meedia kajastas seda üle maailma. Hiljem selgus, et side oli olemas, kuid hoopis teine, kui arvatud. Nimelt tekkis laste arenguhäire Zika viirusest, mida levitasid sääsed.
Jyväskylä ülikoolis 2015. aastal korraldatud uurimuses leiti, et õlu on suurepärane taastusjook pärast sportlikke pingutusi. Meedia haaras muidugi uudisest kinni ja seda võimendati nii sotsiaalmeedias kui ka ajalehtedes. Pärast selgus, et uurimust oli rahastanud õlletehaste liit.
Ka kohvi kohta on tehtud palju erinevaid ja vastuolulisi uuringuid. Mõni aeg tagasi kuulutati kohv vaat et mürgiks, aga mida aeg edasi, seda tervislikumaks see muutub. Ilmselt tasub asjasse suhtuda terve talupojamõistusega ja juua kohvi mõõdukalt. Miski pole hea, kui sellega liialdada.
Vabane uudiste halvast aurast
1. Keskendu sellele, mida saad mõjutada, siis asetuvad suured katastroofid sinna, kus nad peavadki olema. Maailmas juhtuvat ei saa sa mõjutada, kuid võid otsustada, kas vaatad uudiseid hirmuga, rahulikult või hoopis väldid neid.
2. Usu sellesse, et asjad saavad lõpuks korda. Ilmselt mitte alati nii, nagu oleks sinu meelest kõige parem, kuid enamasti tekib kaosest lõpuks kord. Usaldus elu vastu annab turvatunde. Keegi ei suuda vältida halbu kogemusi, kuid ka neist võib õppida.
3. Ära usu sotsiaalmeediat. Ajakirjanikud ja toimetajad peavad kogu aeg otsustama, kas mingit uudist võib uskuda, sotsiaalmeedias aga puuduvad igasugused filtrid ja tihti võimendatakse kuulujutte, mis saavad tohutu tähelepanu ning mida on raske pärast ümber lükata.
4. Uuri ajalugu. Kuigi uudised on muutunud emotsionaalsemaks, pole inimeste elu muutunud ohtlikumaks. Raskeid aegu, näiteks sõdu, on ikka olnud, kuid nendest on saadud üle.
