Kas liighigistamist saab ravida ja millised on kõrvalmõjud?

Higistamine on loomulik ja vajalik protsess, mille abil keha reguleerib oma temperatuuri, ütleb nahakliiniku Sclinic asutaja dermatoveneroloog Bret Kaldvee. 

"Me kõik higistame kuuma ilmaga, füüsilise koormuse ajal või stressi ja närvipinge korral. Kuid mõnel inimesel on higistamine oluliselt intensiivsem – isegi olukordades, kus keha seda tegelikult ei vaja. Seda seisundit nimetatakse liighigistamiseks ehk hüperhidroosiks."

Piiri on keeruline tõmmata

Selget piiri, kust algab liighigistamine ja mis hetkel on tegemist veel normaalse higistamisega, on keeruline tõmmata.

"Üldiselt räägime liighigistamisest juhul, kui inimene higistab ilma selge põhjuseta, näiteks jahedas ruumis või puhkeolekus.

• Higi on nii rohke, et häirib igapäevaelu (riided saavad pidevalt märjaks).
• Higistamine on selgelt paikne (näiteks peopesades, jalataldadel, kaenlaalustes, näol).
• Higistamine on pidev või väga sagedane.
• Higistamine tekitab sotsiaalset ebamugavust või ärevust."

Lihtsustatult: normaalne higistamine on keha loomulik vastus kuumusele, liikumisele või emotsioonile, ent liighigistamisega on tegu siis, kui inimene higistab rohkem, kui olukord nõuab, ja see segab ta elu. "Näiteks peab ta pidevalt riideid vahetama, väldib käepigistusi või tunneb, et higistamine on kontrollimatu," lisab tohter.

Millist kasu organism saab

Higistamist juhib autonoomne närvisüsteem, mis tähendab seda, et tegemist on automaatse protsessiga, mida me ise teadlikult ei kontrolli. 

Dr Kaldvee toob esile higistamise mitu tähtsat rolli.

"Peamine on keha jahutamine: higi aurustumine eemaldab nahalt soojust ja aitab vältida ülekuumenemist. Eriti vajalik on see kuumas keskkonnas ja füüsilise koormuse ajal. Lisaks reguleerib organism vee ja elektrolüütide tasakaalu. Kuigi see ei ole keha peamine puhastusmehhanism, eemaldub higiga väikestes kogustes jääkaineid. "

Ka on higistamine tähtis naha kaitse ja selle mikrofloora seisukohast. "Higi aitab säilitada naha happelist keskkonda, pärssides teatud bakterite kasvu."

Higistamine võib lisaks olla emotsionaalne reaktsioon. 

"Stress, hirm või ärevus võivad vallandada higistamise, eriti peopesades, jalataldadel ja kaenlaalustes. Evolutsiooniliselt on see seotud haarde parandamise ja reaktsioonivalmidusega," nendib nahaarst.

Kahte tüüpi higistamist

Erinevalt termilisest higistamisest on emotsionaalne higistamine üldiselt piiratud ehk paikne: seda esineb kaenlaalustes, peopesades ja jalataldadel. 

Liighigistamise korral on tähtis teada, et sel on kaks peamist alatüüpi. 

"Primaarne hüperhidroos algab sageli juba noores eas ja esineb kindlates piirkondades: kätel, jalgadel, kaenlaalustes. Seda ei põhjusta mõni muu haigus, vaid tegemist on närvisüsteemi üleaktiivsusega," selgitab Bret Kaldvee. "Kõige sagedamini on põhjus selles, et autonoomne närvisüsteem saadab higinäärmetele liiga tugevaid signaale. Higinäärmed ise on normaalsed, kuid probleem on signaalis, mitte näärmes."

Sekundaarse hüperhidroosi korral võib inimene higistada üle keha ja see võib tekkida haiguse, ravimite või mõne muu põhjuse tagajärjel.

"Sekundaarset hüperhidroosi tekitavad kõige sagedamini järgmised haigused või seisundid:

• kilpnäärme ületalitlus;
• diabeet;
• nakkused (näiteks palavikuga haigused);
• hormonaalsed muutused (näiteks menopaus); 
• teatud ravimid (näiteks antidepressandid, palavikualandajad).

Tohter lisab, et hormonaalsed kõikumised mõjutavad tugevalt higistamist, mis tähendab seda, et higistamine muutub oluliselt puberteedi, raseduse ja menopausi ajal. 

Botuliinisüstid eelkõige kaenlaalustesse

Liighigistamisele ei ole üht ja ainsat ravi, mis sobiks kõigile.

"Ravi oleneb sellest, kus piirkonnas higistamine esineb, kui tugev see on, mis on selle põhjus ning kui vana haige on," nendib nahaarst. "Kergematel juhtudel võib piisata paiksetest vahenditest, näiteks tugevatest antiperspirantidest, mille toimeaineks on alumiiniumisoolad. Need blokeerivad ajutiselt higinäärmete töö ja sobivad hästi eelkõige kaenlaalustele, vahel ka peopesadele ja jalataldadele."

Dr Bret Kaldvee lemmikprotseduuriks mõõduka higistamise puhul on botuliintoksiinisüstid.

"Need blokeerivad higinäärmetele saadetavad närvisignaalid. See on väga tõhus protseduur just kaenlaaluste puhul, kuid toimib üldiselt väga hästi ka peopesadel ja jalataldadel. Botuliinisüstide mõju kestus varieerub: minu patsientidel on püsinud see keskmiselt kuus kuud, kuid on ka neid, kes käivad süstimas vaid korra aastas."

Teine võimalus mõõduka higistamise ravis on iontoforees, mille puhul asetatakse käed või jalad vette, millest juhitakse läbi nõrk elektrivool.

"See protseduur vähendab higinäärmete aktiivsust ja sobib eelkõige peopesadele ja jalataldadele," sõnab dermatoveneroloog. Väga tugeva või laialdase higistamise puhul võib tema sõnul kaaluda ka ravimeid või operatsiooni.

Igal ravil võib olla kõrvalmõjusid

Nagu iga raviga, võib ka liighigistamise raviga kaasneda kõrvaltoimeid. Antiperspirantide kõige sagedasemateks kõrvalmõjudeks on nahaärritus (punetus, kipitus, sügelus), kuivus või ketendus, harva kontaktdermatiit. 

"Kõrvaltoimete vältimiseks soovitan kanda toodet õhtul kuivale nahale ning teha kasutamises pause. Tähtis on ka see, et paar päeva enne antiperspirandi kasutamist ei raseeritaks kaenlaaluseid, kuna see soodustab ärrituse teket."

Liighigistamise vastu tehtud botuliintoksiinisüstidel pole dr Kaldvee kogemuste järgi kümne aasta jooksul olnud ühtegi kõrvaltoimet. "Protseduur on veidike ebamugav, kuid leevendame seda ebamugavustunnet külma ning tuimestava kreemiga."

Iontoforeesi kõrvalmõjud võivad olla naha kuivus või ärritus ja kerge kipitus protseduuri ajal. "Väga harvadel juhtudel võib tekkida väike nahakahjustus," möönab Bret Kaldvee. 

"Suukaudsed ravimid on kõige laiema mõjuga ja seetõttu ka rohkemate kõrvaltoimetega, millest tüüpilised on suukuivus (väga sage), silmade kuivus, ähmane nägemine, kõhukinnisus, südame löögisageduse kiirenemine või urineerimisraskused."

Liighigistamine võib kord kaduda

Liighigistamine võib kaduda juhul, kui kaob selle vallandanud tegur.

"Näiteks kui higistamise on tekitanud eksamiperiood või pingelise eluetapi stress või ärevus, palavikuga kulgev nakkus, hormonaalsed kõikumised (puberteet, rasedus, menopaus) või ravimid (näiteks antidepressandid), võib liighigistamine pärast seda perioodi või ravimite võtmise lõpetamist kaduda või väheneda. Sekundaarse hüperhidroosi puhul oleneb kulg sellest, kas algpõhjus on ravitav. Kui see õnnestub kontrolli alla saada, võib ka higistamine kaduda."

"Enamasti noores eas alanud liighigistamine, mis pole seotud ühegi kaasuva haigusega, võib püsida aastaid, ent sageli see siiski vanusega leeveneb," sedastab tohter.

Ta lisab, et kui näiteks kilpnäärme ületalitluse või diabeediga kaasneb sekundaarne hüperhidroos ja haigust saab raviga kontrolli all hoida, võib liighigistamine ka kaduda. Kui aga põhjus jääb, siis probleem püsib.

"Liighigistamine möödub mõnel inimesel täielikult, osal muutub nõrgemaks, osal aga püsib, kuid enamikul juhtudest on see raviga hästi kontrollitav."

Mida teha liighigistamise ennetuseks

Liighigistamist ei saa alati ilma ravita täielikult ära hoida, kuid selle teket ja tugevust saame ka ise vähendada.

• Riided võiksid olla hingavast materjalist (puuvill, lina, meriinovill), vältida tuleks sünteetikat.
• Korrapärane pesemine vähendab bakterite hulka ja lõhna, mis higistamisega tekib.
• Tähtis on nahk korralikult kuivatada, kuna niiskus soodustab samuti higistamist.
• Juhul kui tunned, et mõni toit või jook soodustab higistamist, on mõistlik kogust vähendada või vältida seda sootuks.
• Ka kofeiini sisaldavad joogid, nagu kohv ja energiajoogid, võivad higistamist suurendada.
• Samuti võivad higistamist soodustada vürtsikas toit ja alkohol.
• Higistamine on teatud juhtudel seotud ka kehakaalu ja füüsilise vormiga. Seega võivad kehakaalu kontrolli alla saamine ja regulaarne füüsiline koormus higistamisprobleeme vähendada.
• Hästi mõjub suhteliselt jahe ja õhurikas ruum, milles elatakse või töötatakse.
• Tasub teada, et ülekuumeneda võib ka siseruumis liiga paksult riietudes.
• Ennetavaid vahendeid ehk antiperspirante on soovitatav kasutada juba enne probleemide süvenemist. Parim aeg antiperspirandi kasutamiseks on õhtul enne magamaminekut, kuna siis on higinäärmed vähem aktiivsed.

NB! Kui higistamine algab äkki, on eriti tugev öösel ning higistamisega kaasneb kaalukaotus või väsimus, on soovitatav pöörduda perearsti poole.

Allikas: dermatoveneroloog Bret Kaldvee