Harjumused, mis võivad energiat märkamatult vähendada
Enamasti ei ole päevase väsimuse põhjuseks siiski üks konkreetne tegur, vaid mitme väikese harjumuse koosmõju. | foto: ShutterstockVäsimus ei ole alati märk sellest, et inimene on liiga vähe maganud. Ka piisava une korral võivad energiataset mõjutada igapäevased harjumused, millele sageli tähelepanu ei pöörata. Unekvaliteet, liikumine, toitumine ja isegi see, kui palju aega veedetakse ekraanide ees, mõjutavad organismi võimet taastuda ja energiat toota. Just väikeste harjumuste muutmine võib aidata vähendada päevast väsimust rohkem kui järjekordne tass kohvi.
Ebaregulaarne unegraafik
Paljud inimesed magavad küll soovitatud seitse kuni üheksa tundi, kuid lähevad igal õhtul erineval ajal magama. Organismi sisemine ööpäevarütm ehk ööpäevane bioloogiline kell toimib kõige paremini siis, kui une- ja ärkamisajad on võimalikult regulaarsed. Suured erinevused tööpäevade ja nädalavahetuste vahel võivad häirida organismi loomulikku rütmi ning põhjustada väsimust ka siis, kui unetunde on piisavalt.
Vähene liikumine
Kui inimene tunneb end väsinuna, võib tunduda loogiline rohkem puhata. Tegelikult näitavad uuringud, et regulaarne mõõdukas kehaline aktiivsus aitab suurendada energiataset ja vähendada kurnatuse tunnet. Liikumine parandab vereringet, toetab südame tööd ning aitab hapnikul ja toitainetel paremini kudedesse jõuda.
Liiga palju tööd istudes
Pikaajaline istumine mõjutab ainevahetust ja vereringet. Kui inimene veedab suure osa päevast arvuti taga, võivad lihased muutuda passiivseks ning aju saab vähem ergutavaid signaale, mis aitavad erksust säilitada. Lühikesed sirutus- või jalutamispausid iga tunni järel võivad aidata vähendada väsimust ja parandada keskendumisvõimet.
Ebapiisav vedeliku tarbimine
Ka kerge vedelikupuudus võib mõjutada enesetunnet. Organism vajab vett kehatemperatuuri reguleerimiseks, toitainete transportimiseks ja normaalse ainevahetuse tagamiseks. Uuringud on näidanud, et isegi väike vedelikupuudus võib põhjustada väsimust, peavalu ja raskusi keskendumisel.
Tasakaalustamata toitumine
Energiataset mõjutab oluliselt ka see, mida päeva jooksul süüakse. Kui toidukorrad koosnevad peamiselt kiiresti imenduvatest süsivesikutest ja vähesest valgust, võib veresuhkur kiiresti tõusta ja seejärel langeda, põhjustades unisust ja energiakadu. Tasakaalustatud toitumine, mis sisaldab täisteratooteid, valku, tervislikke rasvu ning rohkelt puu- ja köögivilju, aitab hoida energiataset stabiilsemana.
Liigne kofeiin päeva teises pooles
Kuigi kohv aitab lühiajaliselt ärksust suurendada, võib hilisel pärastlõunal või õhtul tarbitud kofeiin halvendada une kvaliteeti. Inimene ei pruugi seda alati märgata, kuid isegi väiksemad muutused sügava une kestuses võivad järgmisel päeval väljenduda suurema väsimusena.
Liiga palju ekraaniaega enne magamaminekut
Telefoni, tahvelarvuti või arvuti kasutamine vahetult enne magamaminekut võib raskendada uinumist. Ekraanidest kiirguv sinakas valgus pidurdab melatoniini ehk unehormooni tootmist ning võib nihutada organismi ööpäevarütmi. Selle tulemusena võib uni muutuda pinnapealsemaks ning hommikul on raskem end väljapuhanuna tunda.
Millal tasub pöörduda arsti poole?
Kui väsimus kestab nädalaid või kuid, ei leevene pärast puhkamist või sellega kaasnevad näiteks seletamatu kaalulangus, õhupuudus, tugev janu või südamepekslemine, tasub pöörduda perearsti poole. Pideva väsimuse taga võivad olla ka terviseprobleemid, näiteks rauapuudus, kilpnäärmehaigused, uneapnoe, diabeet või muud seisundid, mis vajavad uuringuid ja ravi.
Allikad: World Health Organization, Centers for Disease Control and Prevention, National Health Service, Sleep Foundation ja Mayo Clinic.
