KodusKodukiri&AedDiivanKodutohterTehnikamaailmTM Kodu&EhitusKäsitööAedVesta

E-sigaretid meelitavad lõksu. Veipimise pikaajaline mõju on teadmata

Siiri Lelumees
Veipimine | foto: Shutterstock

E-sigarettidel ei ole näidatud mitte üheski uuringus ühtegi kasulikku omadust, samas koguneb järjest rohkem infot selle kohta, et need on kahjulikud. "Tõepoolest, nad võivad olla vähem ohtlikud, kui on tavalised sigaretid, aga see kindlasti ei võrdu sellega, et nad on ohutud. Me ei tea veipimise pikaajalist mõju – see selgub meie tänaste laste põhjal," toob lastearst Katrin Gärtner esile murettekitava tulevikustsenaariumi.

Tartu ülikooli kliinikumi lastearst ja laste südamehaiguste eriala resident Katrin Gärtner ütleb kohe alguses, et ta komistas selle teema otsa kogemata: "Maailmaparandaja minus tundis, et meil on seda teadlikkust ikkagi liiga vähe, ja jupikaupa üritan seda parandada."

 

Suitsetajate arv maailmas kahaneb

Tõsi on, et maailmas suitsetatakse järjest vähem.

"Viimase paarikümne aasta jooksul on suitsetajate arv märkimisväärselt langenud, aga ega siis tubakatööstus tühja kohta kannata. Et seda täita, tullakse lagedale uute toodetega, mille hulka kuuluvad ka e-sigaretid," nendib dr Gärtner. 

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel on maailmas vähemalt 86 miljonit täiskasvanut, kes tarvitavad e-sigarette. Sellele arvule lisandub 15 miljonit 13–15-aastast last.

"See tähendab, et järjest rohkem on noori, kes satuvad nikotiinist sõltuvusse, aga seda mitte tavapärase suitsetamise kaudu, vaid e-sigarettide kasutamisega. Ja see probleem on eriti suur Euroopas – kahjuks on siin juhtival kohal ka Eesti."

Tähtis seik on see, et kui suitsetajad suitsetavad, siis e-sigarettide tarvitajad ei suitseta, sest suitsu ei teki. "Nemad veibivad. Kui näiteks arst küsib patsiendilt, kas ta suitsetab, ja tema ütleb, et ta ei suitseta, siis see võibki olla täiesti aus vastus. Patsient lihtsalt veibib!"

 

Olemas palju erinevaid tooteid

Tubakatooteks peetakse seda, mis on kas osaliselt või täielikult valmistatud tubakataimest. 

"Siia kuuluvad suitsetatavad tubakatooted, nagu sigaretid ja sigarid, aga ka näiteks vesipiibud. On olemas ka suitsuvabad tubakatooted, kus tubakat tarvitatakse mingil muul moel, kas siis seda närides või imedes: huule-/mokatubakas, närimistubakas, nuusktubakas," selgitab Katrin Gärtner.

Lisaks on olemas uudsed tubakatooted, mis on turule toodud pärast 2014. aasta maikuud. "Selline on näiteks ka kuumutatav tubakatoode."

Viimane grupp on tubakatoodetega seonduvad tooted. "Nendega imiteeritakse tubakatoodete tarbimist või siis kasutatakse neid tubakatoodete asendamiseks. Just siia hulka kuulubki e-sigaret."

 

Mida sisaldab e-sigareti vedelik

E-sigarettide vedelikud on väga mitmekesise keemilise koostisega. 

"Nimekiri on aga iseenesest lühike: väga suure osa sellest vedelikust moodustavad mahuained propüleenglükool ja glütserool, mis on laialt kasutusel meie igapäevaelus erinevates tööstusharudes, näiteks toiduaine- ja kosmeetikatööstuses," selgitab tohter.

Lisaks sisaldab vedelik nikotiini.

"Lubatud nikotiinisisaldus – nüüdseks rangelt reguleeritud – on maksimaalselt 20 milligrammi milliliitri kohta. E-vedelikes kasutatakse aga kahte tüüpi nikotiini: nn vaba nikotiin, mis on levinum, ja nikotiinisool, mis on uuem vorm. Nikotiinisoola erinevus vabast nikotiinist seisneb selles, et see on muudetud veidi happelisemaks, mis muudab selle kasutamisel pehmemaks. See tähendab, et suurema nikotiinisisaldusega vedelikku on võimalik tarbida meeldivamalt.

Kui tavaline nikotiin on iseenesest üsna tugev ärritaja – eriti tugeva kontsentratsiooni korral – ja selle tarvitamine võib olla ebameeldiv, siis nikotiinisool võimaldab saada tugeva nikotiinidoosi suhteliselt mugaval viisil," tõdeb dr Gärtner.

E-vedelikele lisatakse ka tehislikke maitseaineid, kuigi Eestis on lubatud sisuliselt ainult nn neutraalsed e-vedelikud – tubaka- või mentoolimaitsega. Kõik muud tehislikud maitseained e-vedelikes on müügiks keelatud.

"Nende maitsete-lõhnade ampluaa ulatub puuviljadest, kommidest ja juustudest kuni ükssarvikute maagiliste maitseteni – erinevaid maitseid on sadu ja tuhandeid," jätkab lastearst. "Kuigi e-sigaretis on suhteliselt vähe koostisaineid, tuleb meeles pidada, et neid kuumutatakse ja nad aurustuvad. See tähendab seda, et tegelikult need ühendid muutuvad ja selle käigus tekivad uued ühendid, mis ei pruugi olla enam teps mitte nii süütud ja pehmed."

 

Märkamatult suurenev nikotiinikogus

Üks kahemilliliitrine e-vedeliku konteiner võib nikotiinisisalduse poolest vastata ligikaudu kahele pakile ehk 40 tavasigaretile.

"Kahe paki sigarettide suitsetamine on juba märkimisväärne kogus. Samaväärse hulga nikotiini tarbimine e-sigareti kaudu võib aga toimuda üsna märkamatult, sest seade on pidevalt käepärast ning seda saab kasutada igal ajal ja peaaegu igas kohas. Veipimine on lihtne ja mugav: istud näiteks kodus diivanil ja vaatad televiisorit… Nii võib lühikese aja jooksul, ise seda eriti teadvustamata, tarbida suhteliselt suure koguse nikotiini," toob Katrin Gärtner esile.

 

Meelitab nikotiinilõksu lapsi ja noori

Lastearstina näeb dr Gärtner murekohana suuresti just noori, sest magustatud e-vedelikud, milles nikotiini ebameeldiv maitse on peidetud, ja maitsete mitmekesisus meelitavad noori e-sigarette proovima.

"Seesama maitsete mitmekesisus, eelkõige magusad maitsed, meelitavad noori ja lapsi nende toodete juurde. Toodete erinev disain võimaldab rõhutada individuaalsust, mis on teismelistele väga tähtis. Mõnel tootel on juures vidin, millega saab ka mänge mängida. Ja kui suitsulõhna on suhteliselt keeruline varjata, siis nüüd leidub üks pisikene vidin, mis ei jäta endast eriti mingit märki maha – mis saaks lastele veel ahvatlevam olla!"

Veipimistooteid on suhteliselt kerge kätte saada. "Kui kord maitse suhu saad, tekib vajadus veipida ja tekib sõltuvus," nendib tohter.

Oma jälje veipimise populaarsuse tõusule on jätnud noortele suunatud turundus.

"Üks esimesi suurimaid kahjutekitajaid oli e-sigarette reklaamiv ettevõtte, mis tegi veipimise lihtsaks, mõnusaks ja ägedaks. Toode oli nn premium-välimusega vidin, värvikirev. Noored olid turundusse kaasatud: kasutati juhtivaid sotsiaalmeediakanaleid, parimaid suunamudijaid ja artiste, kes sel hetkel noortele kõige rohkem meeldisid. Ja nii jõudiski veipimine massidesse."

 

Eestis on veipimine populaarne

Osana paljudes riikides eelmisel aastal läbi viidud uuringust vaadeldi ka Eesti noorte e-sigarettide tarvitamist. Mis selgus?

"Iga teine kooliõpilane vanuses 15–16 eluaastat hindas e-sigarettide, sigarettide ja ka huuletubaka kättesaadavuse kergeks, kuigi see peaks justkui olema keelatud. Tavasigarettide suitsetamine on küll vähenenud, mis iseenesest on positiivne, aga seda tühimikku täidavad uued tooted. Iga teine õpilane on vähemalt ühe korra oma elu jooksul proovinud e-sigaretti," sõnab dr Gärtner ja lisab, et e-sigarettide regulaarne tarvitamine on suurenenud: "Iga neljas õpilane on tarvitanud e-sigaretti viimase kuu jooksul. Ja kindlasti on suur probleem see, et esmakordne proovimine on nihkunud nooremasse ikka – tegelikult juba 12-aastased proovivad e-sigaretti."

E-sigarettide tarvitamine viimase paari aasta jooksul on poiste hulgas vähenenud, ent tüdrukute hulgas sagenenud.

"Seega selle uuringu kaks põhilist sõnumit olid: kuigi massiline e-sigarettide tarvitamise kasv koolinoorte hulgas on stabiliseerunud ja väga hüppeliselt enam uusi tarvitajaid viimase paari aasta lõikes ei ole juurde tulnud, on murettekitav kindlasti nikotiini tarvitamise kasv tüdrukute hulgas."

 

Tervisemõjude hindamine alles käib

Kuigi e-sigaretid on turul olnud umbes 20 aastat, on tegemist suhteliselt uue tootega, sest selle aja jooksul on tehtud läbi väga kiire tootearendus. 

"Meditsiinis uurime ja hindame igasuguseid pikaajalisi tervisemõjusid paljude aastate lõikes, aga väga raske on uurida asja, mis on pidevas muutumises," nendib lastearst.

"Mida me kindlasti teame, on see, et e-sigarettide aerosool sisaldab kui mitte kindlalt kahjulikke, siis vähemalt potentsiaalselt kahjulikke kemikaale ja ühendeid – tõsi, enamasti väiksemal hulgal kui tavasigaretid. Aga isegi siis, kui mingi asja tarvitamine on näidatud olevat ohutu näiteks suukaudsel tarbimisel või nahale määrimisel, ei tähenda see seda, et aine on automaatselt ohutu ka sellisel juhul, kui hingame seda kopsudesse."

Eriti mõjutatud on suu tervis.

"See on ilmselt esimene terviseoht, mis kinnitust leidis. Veipimisel sissehingatavad kemikaalid püsivad ka suus ja halvendavad igemete verevarustust, loovad soodsa pinnase nii nakkuste kui ka igemehaiguste tekkele. Need ained kahjustavad DNA-d ja suurendavad kumulatiivselt ka vähiriski."

 

Sõltuvust tekitab just nikotiin

Tavainimese vaates on kindlasti kõige tähtsam nikotiini mõju. Dr Gärtner rõhutab, et tootjate eesmärk on saada tarbijaid, ja tarbijaid saad siis, kui tekitad sõltuvuse – selleks on nikotiin.

See, millise koguse nikotiini inimene saab, oleneb konkreetsest e-sigaretist ja tarvitamise mustrist ehk veipimise sagedusest.

"Kui räägime noortest, siis on kõige olulisem nikotiini negatiivne mõju arenevale ajule: halveneb kognitiivne funktsioon, tekivad meeleoluhäired, väheneb impulsikontroll ja loomulikult tekib sõltuvus. Kuna noorte inimeste organism areneb, siis nad ei pruugi saavutada ka täielikku kopsufunktsiooni, mida nad võiksid veipimata saavutada. Kui neil tekivad mingid hingamisteede haigused, siis sümptomid võivad ilmneda varem kui muidu."

E-vedelikes sisalduvad ühendid mõjuvad halvasti suu, kopsude ja südame-veresoonkonna tervisele.

"Nikotiin aktiveerib sümpaatilist närvisüsteemi, tekivad südamelihase muutused, mis võivad soodustada erinevaid rütmihäireid ja südamepuudulikkuse kujunemist. Tekkida võib äge kopsukahjustus, tulla hingamisteede nakkused, ägeneda astma," loetleb tohter.

E-sigarettide puhul peab arvestama ka mürgistuse võimalusega. "Seda eriti kodudes, kus viibivad väikelapsed ja ka lemmikloomad, sest e-vedeliku juhuslik suukaudne tarbimine põhjustab ägeda mürgistuse."

 

Veipimine ja suitsetamisest loobumine

Veipimisel nähakse samasugust mustrit sellega, mis oli suitsetamisega.

"Kui eelmise sajandi kahekümnendatel aastatel hakati uurima noori terveid suitsetajaid, siis tundus ka, et ega suitsetades tervisega midagi juhtu. Tõde selgus alles mitukümmend aastat hiljem ja nüüd võime täie kindlusega öelda, et suitsetamine on tervisele ohtlik. Tõenäoliselt räägime paarikümne aasta pärast samamoodi veipimisest," leiab Katrin Gärtner.

Tervishoiuorganisatsioonid leiavad, et e-sigarettide tarvitamisega avatakse uksed muude ainete tarvitamiseks, olgu need siis kas teised tubakatooted või ka narkootilised ained. Kindlasti on probleem see, et veipimine normaliseerib suitsetamist.

"Meil on tehtud aastakümneid suurt tööd, et suitsetamist vähendada, ning on riike ja piirkondi, kus suitsetajate hulk on poole võrra vähenenud. Need on väga suured edusammud. Nüüd oleme aga jõudmas sinnamaale, kus hakkame seda jälle normaliseerima."

E-sigaretid tulid turule just selle mõttega, et aidata suitsetajaid suitsetamisest loobuda. "Kahjuks suur osa suitsetajatest tarvitavad mõlemat. Ja mõnikord alustatakse nikotiini tarvitamist just veipimisega. Uuemad uuringud näitavad, et kõige halvem variant on see, kui suitsetatakse ja veibitakse koos – siis on kopsukahjustuse teke palju tõenäolisem, kui on ainult emma-kumma tarbimisel," tõdeb tohter ning toob esile teisegi negatiivse külje. "Neil, kes suitsetamisest loobumisel kasutavad e-sigarette, on suurem tõenäosus hakata jälle suitsetama."

Praeguseks ei ole ükski uuring kinnitanud, et veipimine oleks suitsetamisest loobumisel tõhus vahend.

"Võib-olla on veipimisel suitsetamisest loobumisel oma koht, kui teda kombineerida käitumisteraapiaga, mingi vastava kliinilise programmi osana, aga eks kõik sellised loobumisviisid lonkavad igal pool mõlemat jalga. 

Tänased võitjad on kahjuks need, kes tubakatööstusele uue põlvkonna nikotiinisõpru toovad."

 

Milliseid e-sigarette on olemas

"Visuaalselt võib e-sigarette olla väga erinevaid, aga töömehhanism on neil kõigil ühesugune. Nad toimivad patareitoitel ja patarei kuumutab e-vedelikku. E-vedelik aurustub ja seda hingatakse läbi huuliku hingamisteedesse," räägib lastearst Katrin Gärtner.

  • Ühekordsed e-sigaretid

"Kui vedelik otsa saab, visatakse see prügikasti ja rohkem ei tarvitata."

  • Korduvkasutatavad e-sigaretid

"E-sigareti keha on kas vahetatav või taastäidetav."

  • Modifitseeritavad e-sigaretid

"Neid seadmeid saab ise erinevatest komponentidest kokku panna ja seadistada, mis võimaldab reguleerida auru hulka ja nikotiini kättesaamist. Vale kokkupanek või ebasobivad seaded võivad aga muuta kasutamise ohtlikuks ja suurendada nikotiini mõju ettearvamatult."

  • Nutiveibid

"Tegemist on moodsate akutoitel seadmetega, millel on lisafunktsioonid, nagu erinevad indikaatorid ja teavitused. Mõned mudelid saavad Bluetoothi kaudu ühenduda telefoni või teiste seadmetega ning pakkuda ka lisavõimalusi, näiteks lihtsamaid mänge või kasutusstatistika jälgimist.

Sellised funktsioonid võivad muuta seadme noortele atraktiivsemaks – see ei ole enam pelgalt e-sigaret, vaid meenutab nutiseadet, mida on mugav taskus või kotis kaasas kanda."


Sarnased artiklid