Aita veenilaienditel targalt talvituda

Üllar Ende
Kodutohter
02.02.2017
Shutterstock

Jalgade veenilaiendid tuletavad end meelde tavaliselt siis, kui kevad taas sääred paljaks koorib. Ent see ei ole sugugi suvehaigus, vaid tahab ära- ja vaoshoidmist ka külmal ajal.

Kus need veenilaiendid siis talvituvad? Eks ikka säärtel ja reitel pükste all. "Kuigi külmaga veresooned ahenevad, ei kao veenilaiendid ka talvel kuskile, sest nende tekke põhjus ju ei kao," ütleb Põhja-Eesti regionaalhaigla jalaraviõde Tiina Mitt. Seega on mõistlik aidata veenilaienditel targalt talvituda, et kevadeks poleks neid rohkem ja hoopis suuremaid.

Südamest alla ja üles tagasi

Vere teekond südamest varbaotsteni on kehas kõige pikem. Hapnikuga rikastatud veri voolab südamest mööda artereid jalgadesse ning veenide kaudu südamesse tagasi. "Veri ei lähe südamesse tagasi iseenesest, vaid jalgades asuvate lihasepumpade abil; verevoolu reguleerivad klapid veenide seintes, mis nagu imevad verd üles," selgitab Tiina Mitt. "Kui klapid ei tööta korralikult või on veenid liiga laiad, tekib soontes pais, nagu liiklusummik, mis ei lase verel normaalselt ringelda." Jalaraviõde ütleb, et selle põhjusi on palju, kuid tuleb kindlasti meeles pidada: silmaga nähtavad veenilaiendid on iluprobleem ainult nii kaua, kuni tekivad vaevused.

Õhtuks raskeks ja paiste

Veenide kehvenenud olukorrast ei anna märku ainult silmaga nähtav ämblikuvõrk, sest kõik jalaveenid ei paikne ju naha all. "Kõigepealt annavad veenilaiendid tunda sellega, et õhtuks on jalad väsinud ja rasked, nagu oleks tinapommid otsas," ütleb Tiina Mitt. "Peale selle jalad tursuvad, küll mitte väga suuresti. Naised tunnevad seda kitsamaid saapaid kandes: juba vähegi pikema istumise või seismise peale on need rohkem ümber sääre. Või võtad saapad jalast, aga kui töölt kojuminekuks hakkad neid jalga panema, ei lähe lukud hästi kinni, sest sääred on tursunud. See näitab, et verevool jalgades on veidi aeglasem, kui peaks olema – häiritud on kas veeniklappide töö või on sooneseinad nõrgad.

"Kõik kitsaid säärsaapaid ei kanna, eriti mehed, ega pruugigi palja silmaga aru saada, et õhtuks on jalad pisut paistes. "Üks asi annab sellest veel märku: kui jalas on nõrga kummiga sokid ja õhtuks tekivad säärtele tugevad, sageli punakad randid, siis on jalad tursunud." Jalaraviõde toonitab, et jalatursed kesk- ja vanemaealistel ei anna märku sugugi ainult veenilaienditest, vaid need võivad olla ka muust, näiteks südamepuudulikkusest. "Tursed laiendite esmase sümptomina on just noorematel inimestel, kellel muid haigusi ei ole."

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid