Herpeseviiruseid, mis võivad silma kahjustada, on mitu.
Enamikul juhtudel on se Herpes simplex 1 ehk HSV-1. HSV-1 on sagedasti esinevate suu- ja ninapiirkonna külmavillide ehk ohatise põhjustaja.
Päeval, mil kunstnik Ave Nahkuriga Tallinnas intervjuu tegemiseks kokku saame, kimbutab teda kuri tõbi: kõrvad on lukus, silmad vesised ja nina nohune ning enesetunne on tal enda jutu järgi sant mis sant.
Mänd, kuusk, lehis ja nulg pakuvad peale silmailu ka väärt toorainet kulinaarseteks katsetusteks.
Peaaegu kõikide mändide võrsed on leidnud laialdast kasutamist nii sees- kui ka välispidiselt.
Kuidas kosutada kurnatud keha? Mida kasulikku saame kalaõlist? Mis aitab kaitsta magu ravimite kahjulike kõrvaltoimete eest? Kuidas ergutada vereringet? Mis annab parema une? Millega alandada kõrget kolesterooli?
Kas pudeli- või kraanivesi? Kas vett peab jooma ka siis, kui pole janu?
Normaalne veetarbimine tähendab seda, et inimene ei tunne janu. Ei saa öelda, et me kõik peame jooma näiteks 3 liitrit vett päevas.
Herpeseviiruste perekonda kuuluv Varicella zoster jääb pärast tuulerõugete põdemist meie kehasse varjule ja võib ootamatult avalduda vöötohatisena eluetapil, mil meie tervis on nõrgem.
Nina limaskest on üks kaitsebarjääre haigustekitajate vastu. Seda nõrgestavad allergiad ja nohu ning kuiv või talviselt külm õhk. Tõhusa kaitse tagamiseks tasub ninahügieenist nii mõndagi teada.
Ninalimaskest on üks meie kaitsebarjääre haiguste vastu.
Nurmenukutee maitseb niisama hästi, kuid ühtlasi turgutab see elujõudu, puhastab keha, annab hingerahu ning võtab vähemaks põletikku ja valu.
Kui nurmenukud oma kullendavad õied lahti löövad, on õues päriskevad.
Eestis kasvab 23 liiki kortslehti, mida kasvatatakse nii aiailuks, kuid tegemist tegemist on ka tõhusa ravimtaimega.
Metsikult võib teda kasvamas leida heinamaal, kraavikaldal, põllupeenral, tee ääres, niitmata õuemurul.Lehti ja noori võrseid saab kasut