Villa metsa veerel: uues võtmes nõmmelikkus

Tiina Kolk
Diivan
01.09.2016
home
Maja on vaatamata suurtele klaaspidadele ja kõrgetele ruumidele väga energiasäästlik. Hoone kütmiseks kasutatakse maasoojuspumpa. Soojakandjaks on vesipõrandaküte, klaasfassaadide all on põrandasse peidetud küttekonvektorid. | Terje Ugandi

Nõmme kandi loodusega kõlab kenasti kokku arhitekt Sten Adra ja sisearhitekt Hannelore Kääramehe ning pererahva koostöös valminud villa. Metsa veerde kerkinud meeldejääva arhitektuuri ja kohatise murukatusega eramu üllatavad fassaadimaterjalid vihjavad ehituskunsti suurepärasele teosele.

 

Männimetsast lugu pidavate nõmmekate silmis on see unistuste krunt ja perekond Tammis, kellel oli üsna selge visioon ruumikast modernsest majast, mille sisekujundusstiil peaks aja proovile vastu ega tüütaks neid mõne aastaga ära, kaasas oma soove ellu viima oma kandi arhitekti Sten Adra ja sisearhitekti Hannelore Kääramehe. «Tahtsime sooja, koduse õhustikuga maja,» avaldab Marge Tammis.

Projekti sünd

«Kuna maja asukoht oli minule kui põlisele «nõmmekale» vägagi inspireeriv ja piirkond juba lapsepõlvest tuttav, tingis see tahtmatult ka mu suurema tähelepanu ja pühendumise,» tunnistab Sten Ader, meenutades, kuidas esimesel kohtumisel tellijatega sai selgeks, et sellest tuleb erakordne projekt − mitte Nõmmele sobilik valge krohvitud funkmaja, vaid palju põnevam. «Pererahvas soovis avarate klaaspindade ja avatud siseruumidega elamut, kus kasutatavad konstruktiivsed elemendid oleksid nähtaval ja eksponeeritud. Hoone terrassid pidid tulema osaliselt kaetud ja magamistoale taheti privaatset rõdu,» tutvustab arhitekt lähteülesannet. Projektis üritas ta vabaneda paljudest eraldatud ruumidest, ühendades nende funktsioone. Laste mänguala ja hobiruumid «sidus» ta suure elutoaga kokku. Pererahva kujutelma järgi paigutas ta vanemate magamistoa ja lastetoad hoone eri tiibadesse ning tekkiv hoogne vorm võimaldas hoovi liigendada ning luua soovitud terrassid ja rõdud.

Kuus meetrit kõrge elutuba

Arhitekt tegi enne lõpliku lahenduseni jõudmist hulgaliselt eskiise ja kavandeid. «Algne idee oli kogu hoone projekteerida puitkonstruktsioonidele, kuid hiljem kasutasime akustilistel kaalutlustel magamistubade plokis ka kivi ja betooni. Kuue meetri kõrguse laega elutuba koos hiiglasliku fassaadiga on liimpuit- ja teraskonstruktsioonidel,» selgitab Sten Ader, kelle sõnul oli omamoodi väljakutse suure hoone fassaadide liigendamine ja keskkonda «istutamine». Fassaadides on omavahel kombineeritud roostes terast, põletatud tellist, lehiselaudist − ja kõik need «mittenõmmelikud» materjalid koos moodustavad hoone-mahtu liigendades vahva terviku.

«Nii suure liimpuidust karkassile toetuva klaasfassaadi projekteerimine oli väljakutse,» nendib arhitekt. «Mitmel korral kaalusin liimpuitkarkasside vahetamist tavalise alumiiniumfassaadi vastu, aga siiski leidsime lahenduse ja projekteerisime lõpuni. Ehitaja, Edictum Ehitus OÜ, oli väga tubli ja sai kõigega hästi hakkama.»  Kuigi selles mitmesajaruutmeetrilises majas on esindatud kõik tuntumad konstruktsioonitüübid, on arhitekti hinnangul maja hing soe ja puidune ning tema arvates on see puitmaja.

 

Sarmikalt moodne ja õdus

Kodu algab aiaväravast ja välisuksest. Selle maja eesuks, kunstnik Kalle Pruudeni kujundatud rooste aetud terasest laserlõikusega taies, on juba ise vaatamisväärsus ja vihjab omanäolistele siselahendustele. Maja süda on kahel tasapinnal laiuv avar eluruum, mille ühe seina moodustab tohutu, kuue meetri kõrgune aken. Toa aknapoolse osa ühte külge jääb diivanite-tugitoolide ja televiisoriga koduse olemise ala, kus viieliikmeline pere ühiselt aega veedab, ning teise pika, toeka lauaga söögituba. Nende vahele jääb kahepoolne kaminahi.

«See rahvusromantiline tulekolle kannab endas eestlaslikku ahjutraditsiooni,» nendib sisearhitekt Hannelore Kääramees. Söögitoa otsas paikneb köök. Köögilahendus nagu ka kogu maja sisekujundus on sündinud Marge Tammise ja Hannelore Kääramehe aktiivses koostöös. «Kõik sai alguse köögisaarepildist, mida ma aastaid endaga kaasas kandsin,» mainib majaperenaine. «Sain aru küll, et seda on väga raske teostada, aga viimaks leidsime firma Aruut, kus minu soov täideti.» Ülejäänud köögimööbli kavandas sisearhitekt ja algul tundus see Margele liiga lihtsana, aga siis leidis Hanneloore firma Slate Floor eheda betooniga viimistletud ukseplaadid, mis sobivad ka köögi tellisseinaga. «Mulle meeldivad vanad tellisseinad, nii et elutuppa ja kööki valisime kulunud moega tellise Wienerbergenist. Tahtsin sellist sügavat hambulist vuuki, mida pole pinnal näha,» selgitab perenaine.

Hurmav eklektika

Peale sümpaatse tellise on maja siseviimistluses rakendatud väärikaid looduslikke materjale: ehedat puitu, tammelaud-parketti, lubikrohvi, tadelakti, looduskivi ja keraamilisi plaate. Muuseas, sauna kerist köetakse puudega. «Interjööride üldmulje on põhjamaine, aga igasse ruumi on maitsekalt miksitud erinevas stiilis asju, mis kõik on kantud perekonna energiast,» kommenteerib sisearhitekt, kellele on kõige südamelähedasem ruum elutuba ja sellest avanevad võrratud vaated tagaaeda, kus suvel käivad lapsed mändide alt mustikaid noppimas.  «Hurmav eklektika ja Marge heas mõttes hullumeelsed ideed olid juba algusest peale siselahendustesse kodeeritud − minu ülesanne oligi need plaanid toredaks tervikuks siduda, et siin oleks pisut nostalgiat ja romantikat, samuti soojust ja funktsionaalsust,» teeb ta kokkuvõtte.

See on tark maja, kus küte jms hakkab õigel ajal tööle. Kõik nutilahendused on pärit firmast Nutimaja. Ainult sisevalgustuse soovis pererahvas sellest süsteemist välja jätta, sest midagi võiks olla nagu muiste ehk peaks jääma võimalus tuju järgi valgustust oma käega sisse ja välja lülitada.  «Selline maja ja aed valmivad veel tükk aega. Aga uut kodu naudime muidugi iga päev,» on Marge Tammis rahul.

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid