Viinapuu ootab lõikamist! Millal ja kuidas?
Harri Poom
Sobiv aeg viinapuud lõigata on hilissügisel või lausa talve hakul. | Shutterstock

Ilusaid ja maitsvaid lauaviinamarju saab vaid siis, kui viinapuu igal sügisel ja sealjuures ka õigesti tagasi lõigata.

Viinapuu sügisene põhilõikus ei ole üldse nii ületamatult keeruline, kui esmapilgul tundub. Sellest arusaamiseks tuleb veidi süveneda, põhimõtted selgeks teha ja pärast väikest harjutamist avastad, et asi on tegelikult igati loogiline.

Algusest peale õigesti kujundatud viinapuud on sügisel lihtne lõigata. See saab tehtud paari kääriklõpsuga, nagu selgub ka juuresolevatelt joonistelt.

Mõni aiandust mittetundev inimene võib muidugi arvata, et kui ta oma viinapuud üldse ei lõika ja laseb sel suureks kasvada, siis saab ta hästi palju marju. Tegelikult läheb sel juhul asi täiesti käest ära. Lõikamata viinapuu metsistub, vallutab kasvuhoone ning ilusate suurte ja magusate marjade asemel annab kehvalt värvunud hapusid kribulaid.

Kasvuhoones kasvavat viinapuud tuleb lõigata igal sügisel. Avamaal on viinapuu kasv Eesti kliimas tagasihoidlikum ja kui eesmärk on sellega eelkõige seina või müüri varjata ning marju oodatakse pigem boonusena, siis pole regulaarne tugev lõikus nii vajalik.

Järgnevalt annangi näpunäiteid kasvuhoones kasvava viinapuu lõikamiseks. Meie aiandis on viinapuud enamasti pika – meeter ja enamgi – längus tüvega, sest tänu mitmeaastasesse puitu kogunenud varutoitainetele saab taim kasvatada suuremaid marju ja toekamaid kobaraid. Ka on mitmeaastane puit parema talvekindlusega.

               

Millal on õige aeg?
 

Algaja aiapidaja võib tunda huvi, miks lõigatakse viinapuid just sügisel ja mitte varakevadel nagu viljapuid üldiselt. Põhjus on selles, et viinapuu värsketest lõikehaavadest on kevadel mahlajooks nii tugev, et noorem ja nõrgem põõsas jääb põdema ning halvimal juhul võib isegi otsad anda.

Sobiv aeg viinapuud lõigata on hilissügisel või lausa talve hakul. Siis kuivavad lõikehaavad kevadeks piisavalt ja suurt mahlajooksu ei tule.

Oma viinapuid olen tavaliselt lõiganud novembri keskel või teisel poolel, pikal ja soojal sügisel aga isegi alles detsembris, vahetult enne talveks katmist. Sellel aja peale on lehed juba ammu langenud ning taimest on üle käinud mitmed külmad, mis on korralikult korgistumata võrseosad ära võtnud.

Õige aeg lõikamine ette võtta saabub alles paar-kolm nädalat pärast seda, kui väätidelt on lehed langenud. Siis on üheaastaste okste korgistumine lõppenud ning toitained liikunud lehtedest ja korgistumata võrsetest sinna, kus need talvel peavad olema: juurtesse, tüvesse, mitmeaastastesse okstesse ja üheaastaste okste korralikult korgistunud ossa.

Raagus viinapuust on hea ülevaade ning selgelt on näha, millised võrsed on kenasti korgistunud ja talveks valmis.

 

Jäävad vaid tulevased viljaoksad
 

* Esimese asjana lõika ära kõik, mis on selgelt ülearune: rohekad ja korgistumata oksatipud, ennakvõrsed, väänlad ja kobarate jäänused. Surnud võrseosad tuleb kindlasti eemaldada, sest need ei talvitu ja tabanduvad vaid hallitust ja mädanikku tekitavatest seentest. Haigustekitajad võivad levida ka tervetele võrsetele ning neidki kahjustada.

* Eemalda ka valest kohast kasvanud oksad (nt tüvelt), mis suvel rohtsete võrsetena välja murdmata jäid. Nii saab taimest pilt palju selgem ja lihtsam on teha valikut, missugused oksad alles jätta ja mis ära lõigata.

* Samuti lõika ära kõik peened ja lühikesed oksad, sest nendelt korralikku saaki niikuinii ei saa.

* Kui kõik liigne on eemaldatud, on taimele alles jäänud vaid ilusad tugevad üheaastased oksad. Nende hulgast tuleb nüüd hakata otsima järgmise aasta viljaoksi ehk neid, millele kasvanud võrsed hakkavad saaki andma.

* Hästi korgistunud ilusate tugevate võrsete korral piisab, kui jätta taimele üks-kaks paari meetri pikkust üheaastast oksa, ning kõik ülejäänud võib rahuliku südamega ära lõigata.

* Püüa viljaoksad valida tüvele võimalikult lähedalt. Niruvõitu oks ei sobi, siis pead otsima järgmise lähima ilusa tugeva oksa.

 

Pikk ja lühike lõikus
 

Eelpool kirjeldatud pikk lõikus on lihtne: viinapuul on pärast lõikamist vaid tüvi ja lühike mitmeaastane oksajupike 1–2 üheaastase oksaga (viljaoksad).

Kasutatakse ka lühikest lõikust. Sel juhul on taimel tüvi, tüvepikendus, sellel 30–40 cm vahega mitmeaastased oksad ja viimastel omakorda lühikesed, tavaliselt kolme või nelja pungaga üheaastased oksad.

Pikka lõikust nõuavad mitmed euroopa viinapuu sordid, mil viljapungi palju ei teki ning nende moodustumine sõltub tugevasti punga paiknemisest: uinuvatest pungadest välja kasvavad võrsed ei õitse, nagu ka üheaastaste viljaokste allosast kasvanud võrsed. Nii nõuavad sellised sordid kindlasti pikka lõikust.

Kui aga mõnel sellisel sordil võrsed halvasti korgistuvad, siis pikki üheaastaseid oksi meie tingimustes talle jätta ei saa ning seetõttu pole ka õiget saaki loota. Üks selliseid sorte paistab olevat ’Fantasy Seedless’.

Õnneks on meil kasvatatavatel hübriidsortidel viljakad ka üheaastaste okste kõige alumised pungad, mõnel sordil isegi osa uinuvatest pungadest. Seega võib kasutada nii pikka kui lühikest lõikust.

Väidetakse, et nii marjad kui kobarad on suuremad lühikeste viljaokste puhul, kuid meie oleme Saare-Tõrvaaugu aiandustalus saanud väga ilusat saaki ka pikki viljaoksi jättes.

Sarnased artiklid