Tomat istuta külili. Saad võimsa juurekava

Jüri Annist
Tomatitaimele võib sättida halu „peatoeks“, kui ei taha latva otse vastu mulda panna. Pildil on näha, kuidas viltu istutatud taim on hakanud end juba ülespoole upitama. | Jüri Annist

Külili istutades saab välja veninud istiku pikad sõlmevahed mulda peita ning taim omandab hoopis võimsama juurestiku.

Tomatitaimi aknalaual ette kasvatades kipuvad need valguse vähesuse tõttu venima. Kui sellised kiitsakad taimed tavapärasel viisil kasvuhoonesse istutada, võib juhtuda, et taim kasvab laeni enne, kui ootuspärane arv õisikuid moodustunud on.

Seda ei juhtu, kui istutad veninud taime kasvuhoonesse külili.
 

Kuidas seda teha?

* Moodusta istutuskoha mulda väike kraavike, mille üks ots on u 15 cm sügav, teine ulatub mullapinnale.

* Kui vaja, kaksa taime alumised lehed ära, et need mulla sisse ei jääks.

* Aseta istik kraavi nii, et juurepall jääb sügavamasse ossa.

* Latv peab jääma mullast välja ja kindlasti põhja poole, sest päikese poole ehk lõunasse sirutudes hakkab taim end tasapisi püsti tõstma.

* Ladva võid kohe tuginööriga vertikaalseks siduda, aga võid selle jätta ka rahulikult mullapinnale lamama. Paari päevaga keerab taim ladva ise kenasti kikki ja nüüd on sul seda mugavam tuginööriga siduda.

* Juurepalli kohale moodusta kastmiseks lohk, hiljem kasta mulda ka varre paiknemise kohalt.

 

Tekib võimsam juurekava
 

Niiviisi istutades kasvatab tomat mulda jäävale varrele juuri lisaks, muutub kenasti elujõuliseks ja enne laeni sirgumist jõuab moodustada hulka õisikuid.

Kui lehekaenlast ilmub välja rammus külgvõsu, jäta see peaharu kõrvale alles – nii saad taime üles kasvatada kaheharulisena ja seega kogud ühelt taimelt topeltsaagi.
Arusaadavalt vajab kaheharuline taim rohkem ruumi.

 

Armastab happelisemat mulda
 

Tomatid istuta viljakasse ja kobedasse (orgaanikarikkasse) mulda, mis on üsna happeline (pH 5–6). Aluselisema mulla korral omastab taim mullast toitaineid halvemini ja lehtedele ilmuvad kloroosi nähud (lehelabad helenevad, sinna tekivad kollased laigud, rood jäävad roheliseks).

Kui mulla pH on suurem kui 6, siis pole täiendavast väetamisest kasu – lisatavad toitained lähevad mullas kiiresti kompleksühendite keerulise struktuuriga molekulide koosseisu ja tomatid neid niisugusel kujul ei omasta.

Mulda aitab happelisemaks muuta sinna segatav puhas (neutraliseerimata) turvas.

Meil on kasvuhoones mullasegu põhikomponendiks turba ja tavalise aiamulla kõrval poolvalminud kompost. Kevadel võetakse kasvuhoonesse aasta jagu käärinud komposti. Lõplikuks valmimiseks peaks see laagerduma veel ühe suve, aga tomatitele meeldib koreda struktuuriga õhurikas „poolfabrikaat” väga.

Sügisel saavad hellikumad aiataimed külmakaitse multšikihiks mitte komposti, vaid kasvuhoonest välja veetud ühe suve kasutuses olnud mullasegu.

tomati_istutamine.jpeg

Jüri Annist

Sarnased artiklid