Puitvilla Võrus: mustrite ja materjalide kohtumispaik

Silvia Pärmann
Diivan
01.10.2015
Mugavuse mõttes toimub kogu elu ühel tasapinnal ning elutuba pikeneb suveks katusega välikööki-söögituppa terrassil. | Terje Ugandi

Arhitekt Karmo Tõra on Võrus asuvale eramule loonud juurdeehitusena puitvilla, mille interjöör ja eksterjöör on harmoonilises kooskõlas. Puitu ülistav maja on korraga nii austusavaldus minevikule kui ka vihje arhitektuuri tulevikusuundadele.

 

Eestis on puidu vahepealset kadumist arhitektuurist märgatud ehk vähem kui mujal maailmas ning sedavõrd vähem märgatud ka seda, kui tugev trend on iidsete materjalide tagasitulek. Meil pole mudast ehitamise traditsiooni, kuid vanad traditsioonilised materjalid pakuvad lähiaastatel võimalusi, millest Karmo Tõra loodu tegelikult veel üsna väheseid demonstreerib. Erinevat puitu, selle viimistlust ja kasutust on majas revolutsiooniliselt palju – ent selle ehitusega samal ajal arutleti võimaluse üle püstitada Stockholmi maailma kõrgeim, 34korruseline puidust pilvelõhkuja, mis oleks löönud senise üheksakorruselise puitmaja.

Väga puidune

Karmo Tõra loodud maja on selle kõrval oma ühe korrusega madal kui muru, ehkki loodusele lähemal olemise tunnet ja mugavat ühel tasapinnal käivat elu see pakkuma pidigi. Täiskasvanud lastele ning sõpradele puhkuse- ja nädalalõpukodu pakkumiseks kerkinud maja pidi peale selle andma pererahvale ka avara, tuule eest kaitstud väliköögi ja suvise terrassielu võimaluse. Krundil juba varem olnud maja ja moodne uus hoone jagavad ruumi sõbralikult, moodustades kauni paari, mis terrassi abil teineteisel justkui käest kinni hoiaks.

Materjalina toetab puit puhkust ja tervislikku elukeskkonda ning oli puidu võimalusterohkust korduvalt demonstreerinud arhitekti jaoks tegelikult ainumõeldav materjalivalik. Maja välimus pole petlik – see on ka seest nii puidune, nagu väljast paistab. Sisse astudes avaneb elutuba, mille ühes seinas on ennast sisse seadnud tubane köök. Suured aknad avanevad päikese poole ja aknalauad on tehtud sellise laiuse ning kõrgusega, et need pakuks lisaistekohti ja võimalust kas või tundide kaupa mugavalt aknalaual pikutades väljas toimuvat jälgida.

Puitmööbel pole Eesti kodudes midagi ebatavalist, kuid siin on tõesti peaaegu kõik puidust. Ühte koridori seina katavad unikaalsed puitplaadid, mis laenavad oma mustri elutoa seinas puidule vaheldust pakkuvatelt keraamilistelt plaatidelt. Kus pole olnud võimalik puitu kasutada, on vihje puidule siiski olemas – näiteks tualeti seinas olevatel keraamilistel plaatidel.

Karakteriga materjal

Kuna omanikel polnud plaani teha investeeringuid disainmööblisse, oli juba maja ehitama hakates selge, et ka interjööri karakter peab tulema seintest, põrandatest, lagedest, mitte ruume täitvast mööblist. Selle on disainer Annemai Tupp saavutanud, kasutades puitu diagonaalselt, sellele eri viimistlusi andes nii elutoas kui ka magamistubades.

Puhkuseks loodud maja ei täidaks oma eesmärki saunata. Saunale ja selle eesruumile kulubki märkimisväärselt ruutmeetreid, ent algusest peale oli see väliköögi ja õues asuva «söögitoa» kõrval mõeldud ruumiks, kus veedetakse palju koos aega. Väike maja tõestab veenvalt, kui suur materjal puit on. Ehkki ürgne ehitusmaterjal, mõjub see väga modernse ja tulevikku vaatavana, muutumata hetkekski igavaks, tavaliseks, üllatusi mittepakkuvaks – mida meie puitarhitektuuri pikka lugu vaadates ju tegelikult karta võiks.

Sarnased artiklid