Kõige tavalisemad silmahaiguse sümptomid on silmade rähmamine ja punetus. Esmaabiks võib looma silmi puhastada jahtunud keedetud vee või füsioloogilise lahusega. Kui 2–3 päeva jooksul ei lähe olukord paremaks, siis peaks pöörduma loomaarsti poole.
Kiirabiga traumapunkti
Kiiret arstiabi nõudvad sümptomid on silma kissitamine, lauturse, traumad, punetus. Vahel tundub, et silmamuna enam polegi. Sel juhul on sidekest nii turses, et katab sarvkesta täielikult, rohkem näeme seda kassidel.
Koertel esineb sageli silmatraumasid, sest nad kaklevad teise koera või kassiga, jooksevad millegi vastu jne. Kõige hullemad traumad tekivad sarvkesta läbistamisel, halvimal juhul võib loom silma kaotada.
Trauma tagajärjel tekib tihti silmamuna väljalangemine, seda esineb rohkem lühipealistel tõugudel. Kui silm on nn väljas, siis esmaabina peab seda niisutama, misjärel loomakliinikusse kiirustama.
Tõulised iseärasused
Üldiselt mängivad loomade silmahaigustes rolli iga, anatoomia ja elustiil. Noortel loomadel esineb sagedamini silmalau sisse- või väljapöördumist, kui ripsmed ulatuvad silma ning põhjustavad põletikku ja valu. Äärmuslikel juhtumitel on vajalik ka nahaplastika, kui pealael on nii palju nahka, et see takistab laugude lahtihoidmist (rohkem tšau-tšaudel ja shar pei’del). Või siis ulatuvad ninal kasvavad karvad sarvkesta vastu ja põhjustavad seeläbi sarvkesta ärritust ning kroonilist silmapõletikku. Sarvkest muutub läbipaistmatuks ja koer näeb halvasti (seda esineb näiteks mopsidel ja pekingi koertel).
Allergia ja koera pisarad
Koera silm võib punetada ka allergia tõttu. Allergiad põhjustavad korduvat silmapõletikku, see võib olla seotud toiduga, aga ka välisallergeenidega. Mõne väga noore koera silmad reageerivad väliskeskkonnaga nii, et koer hakkab nutma: näeme suurenenud pisaravoolu. Heledakarvalistel koertel on suurenenud pisaravoolu lihtsam tuvastada, sest karvad on silmade ümber või sisenurga lähedal värvunud tumedaks.
Ainult arst saab aidata
Kui silm peast välja punnitab, siis võib tegemist olla silma siserõhu tõusuga, kasvajaga või mõne muu haigusega, mis mõjutab ka nägemist. Vanematel koertel kutsutakse kaeks ka läätse normaalset muutust, seda kinnitab loomaarst.
Mida loomaarst teha saab?
Kõigepealt ta vaatab silma. Vajaduse korral manustab spetsiaalset värvainet, et teha kindlaks, kas sarvkest on terve. Vahel peab mõõtma pisarate produktsiooni, kui kahtlustatakse kuiva silma. On tähtis meeles pidada, et ainult loomaarst saab määrata õige ravi. Silm on üks neist organeist, mida saab valeraviga pöördumatult vigastada.
Kuidas ravitakse?
Sageli on võimalik ravida silmi ainult silmatilkadega, vahel on vaja anda juurde ka suukaudset valuvaigistit või põletikuvastaseid ravimeid. Loomaarst näitab, kuidas silmatilku manustada. Enamasti on silmahaiguste puhul vajalik krae kandmine, et loom ise silma rohkem ei vigastaks. Kraed ei tohi ära võtta hetkekski, sest käpaga kraapides võib tekitada uue vigastuse.
