Kui lemmiklooma hammustab rästik
Merit Sell
Rästik õigupoolest ei ründa kunagi, pigem ta põgeneb, kui tajub kedagi lähenemas. | Shutterstock

Rästikuhammustused on Eestis aktuaalne mure aprillist septembrini.

Septembri lõpus ja oktoobri alguses otsib rästik talvitumiseks sobiva koha, kuhu jääb enamasti aprillikuuni, kui ööpäevane keskmine temperatuur hakkab taas tõusma. Rästikud kogunevad pahatihti ka aedadesse, sest seal on neile hea söögilaud putukate ja konnade näol.
Eestis on rästikud suhteliselt tavalised ja nende välimus varieerub suuresti. Tihti arvatakse, et mao tunneb ära siksakilise mustri järgi, kuid rästikuid võib olla ka halle, pruune ja isegi musti. Hea on meeles pidada, et mürgitul nastikul on pea külgedel kollased laigud, rästikul aga mitte.

 

Uudishimu võib olla ohtlik
 

Rästik õigupoolest ei ründa kunagi, pigem ta põgeneb, kui tajub kedagi lähenemas. Ründavad nad siis, kui neile ootamatult peale satutakse. Nad võivad ka hoiatuseks sisiseda või kuivalt salvata – nii et mürki ei satu ohvri kehasse.
Koerad on aga uudishimulikud ja seepärast juhtub vahel, et rästik neid salvab – peamiselt pea, koonu ja kaela piirkonda või jäsemetesse. Kassid on veidi ettevaatlikumad ja neile juhtub ussihammustusi vähem, ka taluvad kassid rästikumürki paremini.

 

Kuidas anda abi?
 

Kui uss on looma hammustanud, siis esiteks märgatakse tavaliselt turset. Vahel on näha koera või kassi nahal ka hammustuskohta – väikeseid kõrvuti asetsevaid täppe. Aga peamiselt näeme siiski suurt turset. Koera mokad võivad paistetada mitmekordseks ja hoida hammastest eemale. Tihti on üks pool rohkem turses kui teine. Koonu või kaela sattunud hammustus võib olla eluohtlik.

Kui rästik on koera või kassi salvanud, siis soovitatakse looma võimalikult rahulikult paigal hoida, et mürk ei leviks. Alguses läheb turses koht aina kõvemaks. Paari tunni jooksul see pehmeneb ning paistetus väheneb, kuid haigustunnused püsivad veel mõni päev kuni mõni nädal. Koer võib olla sellel perioodil loid ja õnnetu, kuid iga päevaga läheb tal natuke paremaks. Rästikuhammustus tekitab väga suure põletikulise protsessi, peamiselt avaldub see tursena, aga võivad tekkida ka verejooks, vererõhulangus, allergiline šokk jne. Abi saab loomaarstilt, kes annab kannatada saanud lemmikule esmaabi. Loom vajab vedelikteraapiat ja vajaduse korral ka põletiku- ning valuvastast ravi.

Tihti küsitakse minult, mida saaks kohe teha, kui lähedal pole loomakliinikut. Kahjuks turse vastu ei saagi midagi teha, abi on ainult loomaarstist. Tema jälgib looma enesetunnet ja tegutseb vastavalt olukorrale. Kui olete loomaarstist kaugel, siis võtke koer võimaluse korral sülle ja piirake tema liikumist, et mürk ei leviks.
Haiguse raskus oleneb mürgi hulgast, mida rästik väljutab. Arvatakse, et nooremad rästikud väljutavad kergemini ja rohkem mürki kui kogenumad ja eakad rästikud. Mürgi hulk oleneb ka sellest, millal rästik viimati salvas.

Üldiselt on nii, et kui koer on saanud mõne korra rästikult hammustada, siis edaspidi oskab ta juba ettevaatlik olla. Olen ravinud koera, kes sai ühe nädala jooksul kaks korda salvata, aga rohkem pole ma teda selle murega näinud. Õnneks läheneb juba sügis ja ilmade jahenedes näeme rästikuid aina harvem.

Sarnased artiklid