Kõige aristokraatlikum priimula
Jüri Annist
Julia priimula. | Riho Teras

Priimulate arvuka seltskonna üks säravamaid tähti on madalakasvuline, kompaktne ja väga vastupidav Julia priimula.

Poola rikkast aristokraadiperest pärinev Ludwik Franciszek Młokosiewicz (1831–1909) oli andunud maadeuurija, zooloog ja botaanik. Tema üks põhilisi uurimisobjekte oli Kaukasuse mäestiku loodus. Ta kirjeldas paljusid seni tundmatuid taimi ja ka loomi. Aiandusse on jäädavalt kinnistunud omanäoline lagodehhi pojeng ehk Mlokosevitši pojeng (Paeonia mlokosewitschii).

Młokosiewiczi tütar Julia leidis 1900. või 1901. aasta kevadel Kaukasuse idaosast madalakasvulise priimula. Samal perioodil (1895–1915) töötas Tartu ülikoolis professorina vene botaanik Nikolai Kuznetsov (1864–1932), kelle erihuviks oli samuti Kaukasuse taimestik. Väidetavalt just tema nimetas leitud taime Julia priimulaks (Primula juliae) ja saatis selle istikuid või seemneid 1911. aastal Inglismaale.

Lääneeurooplased ja ameeriklased on Kuznetsovile tänu võlgu, et ta ei nimetanud uudisleidu nimega Primula mlokosewitschii, mis oleks olnud igati loogiline. Julia priimula on hoopis suupärasem välja öelda ja meelde jätta.

Aristokraatlikule päritolule kohaselt pärjas Briti kuninglik aiandusselts taime juba 1912. aastal oma maineka tiitliga The Award of Garden Merit.

 

Sai kohe lemmikuks
 

Hoolimata sedavõrd hilisest jõudmisest priimulate arvukasse seltskonda, levis Julia priimula väga kiiresti aedadesse. Populaarsuse võtmesõnadeks on õite erk magentapunane värvus, suurepärane vastupidavus, vähenõudlikkus ja padjandi kompaktsus.

Järjepanu nägid ilmavalgust hübriidid, kelle üheks esivanemaks oli Julia priimula. 1918. aastal ristas Tšehhimaal Průhonice lossi peaaednik Julia priimulat varretu priimula (P. vulgaris) sinkjasvioletsete õitega taimega. Tulemust hakati nimetama tšehhi priimulaks (P. x pruhonicensis).

Hilisem hübriid (P. x juliae) varretu priimula punaseõielise isendiga sai nimeks ’Wanda’.

Mõlemad ristandid on kevaditi uskumatult õierohked. ’Wanda’ õite värvus on eriliselt erk, seda võiks võrrelda tugevasti valgustatud küpspunase veini koloriidiga. Samas on ta oma esivanematelt alles hoidnud vastupidavuse ja üsna nobeda edenemise. Ootuspäraselt omistati 1919. aastal ka ’Wandale’ eelpool mainitud aunimetus.

Loogilise jätkuna aretati edasi terve plejaad erinevat värvi „Wandasid”. Need koondati rühma, mis hea lapsena kannab mitmeid nimesid: Wanda Hybrids, Julianas, Julian Hybrids või Julie crosses.

Ega tšehhi priimulagi üksikuks jäänud: sorte on ka temal üksjagu, üks ilusam kui teine.

 

Suurepärane ääristaim
 

Oma looduslikus keskkonnas kasvab Julia priimula niisketes lohkudes, mida ka kõrgemal mägedes siin-seal leida võib. Ta on kõikjal võetud range kaitse alla.

Päikeselisel kohal on padjand õierohkem, varjupoolel edenevad pisut nobedamini lehed, aga õiteta ei jää ta sealgi. Püsivalt niisket, kuid mitte vettinud mulda tuleb talle ja samuti „Wandadele” ning „tšehhidele” aiaski pakkuda.

Meie aias kasvab ’Wanda’ edukalt tavalises aiamullas päikeselisel, väga vähese varjuga kohal. Ainsaks probleemiks on külmakergitus. Kevaditi tuleb olla varmas, et paljastunud juurtega ’Wanda’ taimekogum sügavamale mulda saaks sätitud. Ta püüab olla igihaljas, aga karmimal talvel loovutab oma lehed pakasele ning kasvatab kevadel uued.

Priimula ’Wanda’ on suurepärane ääristaim, teda võib istutada paljude taimede (roosid, sibullilled jne) ümber või alla. Vooluvete või tiikide lähedal on nad õnnelikud.

 

Kuidas kasvatada
 

* Vajab püsivalt niisket, kuid mitte vettinud mulda.

* Mida päikeselisem kasvukoht, seda niiskem olgu muld. Niiskuse hoidmisel on abiks 1–2 cm paksune multšikiht, mille moodustamiseks sega kokku lehekõdu ja liiva või peenemat graniidipuru.

* Kui tarvis, multši üks kord kevadel ja teine kord sügisel.

* Kuiva mulla korral kasuta istutusaugu täitmiseks turbapuruga segatud mulda.

* Väetamine ajab taime vohama ning rikub tema kompaktse oleku.

* Kevaditi kiusab taimi külmakergitus, mistõttu säti paljastunud juurtega taimed kindlasti sügavamale mulda.

* Vajaduse korral jaga taimekogumit kohe pärast õitsemist.

* Hoia tigudel ja nälkjatel silm peal, sest nad võivad priimulaid pruukostiks võtta.

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid