Kasvuhoone on aiapidaja kuldaväärt abiline. Sinna saab teha esimesed redise- ja salatikülvid juba siis, kui peenramaal on veel lumi; valgusküllases majakeses on väga mugav taimi ette kasvatada. Tänu kasvumajale saab meie laiuskraadi häbematult nappi aiahooaega alustada kevadel mitu nädalat varem ja pikendada sügavale sügisesse.
Iga kasvataja teab, et mitte kusagilt mujalt ei saa nii oivalise maitsega tomateid kui oma kasvuhoonest. Lisaks tomatitele-paprikatele-kurkidele-viinamarjadele saab seal edukalt kasvatada ka meloneid, bataati jt eksootilisemaid kultuure.
Moodsad kasvuhooned on ilusad ja mugavad kasutada. Neisse võib sisustada ka mõnusa suvetoa, kuhu saab pageda vihma ja jaheduse eest. Klassikalise kujuga risttahukate ja tunnelite kõrval on saada ka sopilisi kasvuhooneid, hulknurkseid aiapaviljone, seinakasvuhooneid ning pisikesi kasvukappe.
Mudelite valik on tänapäeval tohutu ja kasutusel on palju erinevaid materjale. Kuidas leida nende hulgast oma võimalustele sobivaim?
„Uue kasvuhoone soetamine on küllaltki suur väljaminek, mis tuleb enne põhjalikult läbi mõelda. Kui kasvumaja on kord juba üles pandud, on väga tülikas see uue vastu välja vahetada,” ütleb kasvuhooneid müüva firma Vitavia Eesti juht Marge Laan. Uurime koos temaga, mida arvestada uue kasvuhoone valimisel.
Milline karkass?
Mida tugevam karkass, seda kauem kasvuhoone vastu peab.
* Alumiiniumisulamist karkass on kõige vastupidavam. See on kerge, samas tugev ega roosteta, sisuliselt hooldusvaba. Eriti vastupidav on anodeeritud alumiinium.
* Tsingitud teras peab samuti aastakümneid vastu. Terase paksus võiks olla vähemalt 3 mm. Ilma tsinkimata hakkab teras roostetama.
„Alumiiniumist ja tsingitud terasest karkasse pakutakse ka pulbervärvituna. Eelkõige pakub värv lisakaitset, aga samas annab kasvuhoonele kenama välimuse. Saate valida just oma aia üldilme ja muude rajatistega sobiva värvi,” täpsustab Marge Laan.
* Tsingitud metallprofiilidest karkass on küll veidi soodsama hinnaga, aga pole nii tugev ja vastupidav kui eelmised.
* Traditsioonilise puitkarkassi eluiga on metallist lühem, vastupidavust lisab puidule immutamine ja värvimine.
* Plast- või metalltorudest karkassiga kasvuhooned on eelmistest märksa soodsama hinnaga, kuid on palju nõrgemad ja mitte eriti vastupidavad. Samas on neid lihtne ja kiire paigaldada.
Klaas või kihtplast?
Kasvuhoone võib olla kaetud klaasi või polükarbonaadiga, mida kutsutakse suupäraselt ka kihtplastiks. Endiselt on kasutusel ka kile. Neil kõigil on oma plussid ja miinused.
* Klaasi eeliseks on läbipaistvus: tore on näha, mis kasvuhoones toimub. Klaasi on lihtne puhastada. Klaas laseb valgust rohkem läbi kui kihtplast. Väga päikeselise ilmaga tuleb klaasi siiski varjutada, kasutades varjutusvõrke või pritsides klaasi üle lubjalahusega.
Tavalisest klaasist parem on aianduslik klaas, mis suurema ränisisalduse tõttu laseb taimedele vajalikku valguskiirgust paremini läbi. Aianduslikku klaasi on kahte sorti: kirgast läbipaistvat ja faktuurset poolläbipaistvaks toonitut. Silmaga ei tee tavalisel klaasil ja kirkal aiandusklaasil vahet. Poolläbipaistev klaas on kirkast klaasist tavaliselt paksem ja piisava läbipaistvusega, seda pole vaja liigse päikese puhul varjutada.
Klaasil on üks oluline puudus: see puruneb tugevamast löögist. Aga õnneks on olemas ka karastatud klaas, mis on tavalisest lausa kuus korda tugevam ning puruneb nagu autoklaas turvaliselt peenikeseks mitteteravaks puruks. Karastatud klaasi on saada ka kergelt toonituna, mistõttu püüab see rohkem soojust. Karastatud klaas on kallim kui tavaline, aga kihtplastist soodsam.
Kahjuks ei hoia klaas nii hästi soojust kui kihtplast. Eriti tähtis on soojapidavus varakevadel, jahedatel suveöödel ja hilissügisel. Soojal suvel on probleemiks aga hoopis see, et kasvuhoones läheb liiga palavaks, ning otsitakse jahutamise ja õhutamise võimalusi.
* Polükarbonaat ehk kihtplast on kahekihiline materjal. Tänu kihtide vahel olevatele õhukanalitele on sel hea soojapidavus ja isolatsioonivõime, mis tagab kasvuhoones ühtlasema temperatuuri. Plaatidel on spetsiaalsed kanalid, mis kaitsevad kondensatsioonivee eest ja murravad päikesekiiri, tekitades varjutusefekti. Plastmajas kulub vähem kütet.
Kihtplast on klaasist kergem. Paksem (10 mm) kihtplast ei purune kivi- ega pallilöögist ja ka paks lumekiht ei suuda seda sisse vajutada. Õhem (4 mm) kihtplast võib aga üsna kergesti puruneda, saatuslikuks võib saada isegi tugevam vihm või rahe. „Vastupidavamaks katteks soovitame vähemalt 6–8 mm paksust kihtplasti, mille plaadid peavad seejuures olema ka korralikult karkassi külge kinnitatud. Kihtplasti kvaliteet on tootjatel väga erinev. Kui hind on kahtlaselt soodne, siis tasub mõelda, mille arvelt see tuleb,” märgib Marge Laan.
Kihtplasti üheks suureks puuduseks on see, et aja jooksul muudavad tolm, samblikud ja vetikad selle läbipaistmatuks ning materjal ei näe enam kena välja.
Kuidas kinnitada maa külge?
Kasvuhoone peab olema korralikult maapinna küljes kinni, et ta tuulega lendu ei tõuseks.
* Kõige mugavam on kasutada tsingitud terasest spetsiaalset kasvuhoone alusraami. Selle jalad betoneeritakse maa sisse ja kinnitus jääb väga tugev. Alusraami eelis statsionaarse vundamendi ees on kiirem ja odavam, kuid samas kindel kinnitus. Mõningaid alusraame kinnitatakse maa külje ka vaiadega, kuid see pole kõige vastupidavam ja ilmastikukindlam lahendus.
Alusraamiga kinnitatud kasvuhoone saab viia lihtsamalt ühest kohast teise, kui vana koht mingil põhjusel enam ei sobi.
Alusraami võib teha ka immutatud puuprussidest, mis kinnitatakse nurkadest vundamendikruvidega või maasse betoneeritud vundamendipostide külge.
* Kõige stabiilsema tulemuse annab kasvumaja paigaldamine vundamendile. Betoonist valatud vundament kestab aastakümneid, aga ka Fibo plokkidest saab igati hea vundamendi.
* Vastupidava kinnituse annab ka korralikult ehitatud sokkel. Selle kõrgus ja materjal muudavad kasvuhoone omanäoliseks.
* Kui aias on suurem puitterrass või kivisillutisega ala, võib sinnagi kasvuhoone kinnitada. Järjest enam lastaksegi selliseid puit- ja kivipindu kasvuhoonetele spetsiaalselt teha. Taimi saab seal mõistagi kasvatada vaid anumates või kottides, aga see pole üldse halb variant.
Mugav töö- ja puhkekoht
Kasvuhoone põranda võib katta täielikult või osaliselt kivide või puiduga ning siis on seal puhas nagu toas. Lisaks taimepottidele saab taimi kasvatada ka kõrgemal peenraalal, mida saab püsti seistes hõlpsalt hooldada.
Moodsas kasvuhoones on mugav töötada tänu kõikvõimalikele lisaseadmetele ja -tarvikutele. Näiteks tasub paigaldada automaatsed aknaavajad, mis reageerivad temperatuurile, avanedes päeval ning sulgudes õhtul. Nii saab kodunt rahuliku südamega pikemalt ära olla, teades, et kasvuhoone on õhutatud ja taimedel hea olla.
Paljudel mudelitel on standardvarustuses torud vihmavee kogumiseks, mis aitab hoida kokku kulutusi kastmisveele. Kui soetad ka automaatse kastmissüsteemi, muutub elu veelgi mõnusamaks. Taimede ja töövahendite hoidmiseks on olemas mugavad lavatsid ja riiulid.
Elustiil, mida nautida
„Teaduslikult on tõestatud, et aiapidamine mõjub hästi inimese vaimsele ja füüsilisele tervisele, tervendab keha ja vaimu. Seega pole kasvumajad tänapäeval pelgalt lauapoolise hankimiseks, vaid on elustiili osa. Viimast asjaolu kinnitab ka fakt, et isekasvatamine muutub üha populaarsemaks ning hobiaednikke on aina rohkem, eriti noorema põlvkonna seas. Ühelt poolt nad taasavastavad nad esivanemate aiatarkusi, teisalt soovivad aga eksperimenteerida uute taimede ja nende põnevate maitsetega,” kiidab Marge Laan.
Aiapidamisse tasub kindlasti kaasata lapsedki, õpetades sellega neile eluks vajalikke oskusi. See pakub neile positiivset tegevust ning annab samal ajal ka väärtuslikku loodusharidust.
Juba praegu on iga roheline lapike senisest aina rohkem hinnas, sinna koondub hooajaline tegevus, kus saab pere ja sõprade seltsis nautida toitu, atmosfääri ning seltskonda. Vähem tähtis pole ka toidu tervislikkus – ise kasvatades tead alati, mida sööd.
