Jäämäesalat - aedsalati krõmpsuv pereliige
Kaja Kurg
Eestikeelses kirjanduses on jääsalatit nimetatud tabavalt ka krõmpssalatiks. | Shutterstock

Jääsalatit kutsutakse inglise keeles jäämäesalatiks (iceberg salad), ometigi pole tal mitte mingit seost külmade polaaraladega.

Jääsalati rabedad klaasjalt läikiva pinnaga lehed näevad välja, justkui oleksid  kergelt külmunud. Küllap sellepärast nimetatigi see aedsalati vorm jääsalatiks.
Nimesaamise kohta räägitakse aga hoopis vahvamat lugu. Nimelt sai tänapäeval väga populaarse jääsalati massilisem kasvatamine alguse 19. sajandi lõpul USA-s Californias. Krõmpsuvat salatit nõuti ka idarannikul, kuhu jõudmiseks tuli salatilaadungitel läbida pikk teekond läbi mandri. Kuna tol ajal külmikautosid veel polnud, siis kuhjati salatikastidele värskuse hoidmiseks jäätükke. Teeäärne rahvas hüüdis selliseid koormaid nähes: „Jäämäed tulevad!”

Jäätükkide embuses reisivat salatit hakati kutsuma jäämäesalatiks, mis hiljem lühenes suupärasemaks jääsalatiks (ice salad). Eestikeelses kirjanduses on jääsalatit nimetatud tabavalt ka krõmpssalatiks.

 

Rabe ja mahlane
 

Jääsalat (Lactuca sativa var. capitata Crisphead-rühm) on aedsalati ühe teisendi, õhulisi „kapsapäid” kasvatava peasalati üks vormidest. Peasalati vormid on ka võisalat ja bataavia salat.

Jääsalati pea on tihedam kui võisalatil. Jämedate roodudega lehed on paksemad ja tugevamad. Tänu rabedale tekstuurile krõmpsuvad need mõnusalt hamba all. Lehed on vähem või rohkem kähardunud ning lõhestunud servaga.

Sõltuvalt sordist on jääsalati välimised lehed rohelise erinevates toonides heledast tumedani, südamikulehed on aga alati valkjad. Pea läbimõõt võib olla kuni paarkümmend sentimeetrit ning kaal kuni 800 g.

Kuna jääsalat saab söögikõlbulikuks 50–90 päeva pärast külvamist, on mõistlikum taimed ette kasvatada – siis saab mahlakat salatit märksa varem sööma hakata kui otse peenrale külvates. Alates tärkamisest kulub istiku saamiseks 20–25 päeva. Taim on peenrale istutamiseks valmis siis, kui tal on 3–4 pärislehte.

 

Mida head on jääsalatis?
 

Jääsalatile jt aedsalati teisenditele annavad omapärase, veidi mõrkja maitse piimmahlas sisalduvad glükosiidid. Need ühendid alandavad vererõhku, mõjuvad rahustavalt ja annavad hea une.

Aedsalat mõjub hästi kehvveresuse, hüpertoonia ja suhkruhaiguse korral. Salatisöömine suurendab söögiisu ja soodustab seedimist. Aedsalatis on vähe kaloreid, aga märkimisväärselt palju C-vitamiini, samuti karotiini, B₁-, B₂-, E-vitamiini jms. Salatit süües saab organism rohkelt väärtuslikke mineraal- ning kiudaineid.

Tänu lehtede tugevale struktuurile püsib jääsalat kauem vormis ega vaju valmistoidus nii kiiresti kokku kui leht- ja võisalat. Seetõttu ongi tema leht asendamatu hamburgeri vahel ning segasalati saab teha valmis juba mitu tundi enne lauale andmist, ilma et selle kvaliteet kannataks. Tugevate lehtedega jääsalat sobib ka ühepajatoidu sisse ning temast saab teha muidki põnevaid sooje roogi.

 

5 vihjet kasvatajale
 

* Mahlakas jääsalat vajab viljakat, huumusrikast ja kobedat mulda ning kogu kasvuaja jooksul palju niiskust.

* Niiskuse hoidmiseks multši taimede ümbrus muruniite või peenestatud põhuga, nii püsivad ka taimed puhtad. Jääsalatit on mugav kasvatada tumedal tekstiilmultšil.

* Kuival ajal kasta salatipeenart korrapäraselt. Ära vala vett lehtedele, sest lehekodariku sisse sattunud vesi võib põhjustada mädanikku.

* Kastmisveele võid lisada paar korda „rohelist kokteili” (muruniite, umbrohu jm rohtsete taimeosade kääritis) või köögiviljaväetist.

* Jääsalat ei putku nii kergesti kui võisalat, kuid on tundlikum öökülma suhtes.

shutterstock_267859928.jpg

Jääsalati pea on tihedam kui võisalatil.
Shutterstock
Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid