Hirss põllul ja ilupeenral

Kaja Kurg
16.06.2021
Kodu&Aed

Kui kliima muutub veel soojemaks, saab ehk Eestiski harilikku hirssi teraviljana kasvatada, seni rõõmustab ta meid dekoratiivse ilukõrrelisena.

Inimene hakkas hirssi toidutaimena kasvatama väga ammu: arheoloogilised leiud kinnitavad, et Põhja-Hiinas söödi harilikku hirssi (Panicum miliaceum) juba 10 000 aastat tagasi.

Hirsina tuntakse pisikeste ümmarguste viljadega suviteraviljade rühma, kuhu kuulub liike paljudest taimeperekondadest. Lisaks harilikule hirsile, mida oleme harjunud poest ostma, kasvatatakse maailmas toidu saamiseks ka neegri-hiidhirssi ehk neegrihirssi (Pennisetum glaucum), itaalia kukeleiba (Setaria italica), korakaani sõrmhirssi ehk korakani (Eleusine coracana), abessiinia lembeheina ehk teffi (Eragrostis tef) ja muidki liike. Nad kõik kuuluvad kõrreliste sugukonda. Liigid on pärit põhiliselt Aafrikast ja Aasiast.

Edasi lugemiseks

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid