Banaan sobib ka toataimeks

Kaja Kurg
Banaani õitsemine ja viljumine on põnev. Punakaspruunide kandelehtede kaenaldes asuvad kimpudena kollased, torujad, 3 cm pikkused õied, millest arenevad viljad. Viljakobaras võib olla kuni 150 vilja. | Shutterstock

Kuigi banaane müüakse puuviljaletis, pole banaan puu, vaid kuulub maailma suurimate rohttaimede hulka.

Banaan (Musa) on üks vanemaid kultuurtaimi ja hinnatud toidutaim. Ta on pärit troopilisest Kagu-Aasiast, kust levis sajandite jooksul üle kogu maailma sinna, kus kliima teda avamaal saagi saamiseks kasvatada võimaldab. Kasvuhoonetes kasvavad ja viljuvad banaanid aga põhja poolgi.

Banaani taimeperekonnas on 37 liiki, millest suurimad võivad kasvada kuni 15 meetri kõrguseks, väiksemad on meetrised. Sorte on aretatud sadu. Kirjanduse andmeil on suurem osa sortidest saadud hiina banaanist (M. acuminata), Balbisi banaanist (M. balbisiana) või nende omavahelisest hübriidist – pärisbanaanist (M. x paradisiaca).
Banaan pole puu, vaid mitmeaastane rohttaim. Tema „tüve” moodustavad lehetuped ja seda nimetatakse ebavarreks. Banaani maapealne osa ei puitu nagu puittaimedel. Soojas troopikas kasvab banaanitaim kiiresti ja on tavaliselt kaheaastane: esimesel aastal kasvavad lehed ja õisik, teisel aastal taim õitseb ja küpsevad viljad. Õitsemisest viljade küpsemiseni kulub keskmiselt üheksa kuud.

Looduslike liikide viljades on palju seemneid ja nad ei ole nii maitsvad kui söömiseks aretatud sordid, viimastes pole ka seemneid. Pärast saagiaega rohtne vars kuivab ja hävib. Mullas olevast risoomist tärkavad aga uued võrsed.

 

Hea õhuniisutaja
 

Banaani väheldasema kasvuga liike (kõrgus 1–2 m) saab edukalt kasvatada tubase potitaimena. Kuna toas on valgust ja kasvuruumi vähem kui troopilise päikese all avamaal, kasvab ja areneb taim hulga aeglasemalt. Ta ei pruugi mitte kunagi õitsema hakata või siis kulub selleks aastaid.

Paljudel sordibanaanidel on väga ilusad erkpunased, punased ja kollased õisikud. Aga banaanitaime on tore kasvatada ka lihtsalt tema lopsakate lehtede pärast, mis köetava ruumi kuiva õhku tõhusalt niisutavad ja mikrokliimat parandavad.

Toataimeks sobivad näiteks hiina, jaapani (M. basjoo) ja roosa (M. velutina) banaan. Viimast kasvatatakse eelkõige tema dekoratiivse roosakaspunase õisiku pärast. Jaapani banaani võib proovida kasvatada ka aias peenras, talveks tuleb taim üles kaevata ja viia külma eest jahedasse ruumi.

Banaanitaimi on olnud müügil aiaärides, aga neid saab tellida ka veebipoodidest. Kel suurem huvi, võib taime ise seemnest kasvatada. Seemnemaailma veebipoes oli hiljaaegu saadaval näiteks roosa banaani seemneid.

Banaani seemned on herneterast veidi suuremad. Sõltuvalt liigist ja sordist idanevad need 1–5 nädalat. Enne külvamist leota seemneid 1–2 ööpäev soojas vees. Idanemise ajal peab mullas olema pidevalt 20–25° sooja. Seemik kasvab hoogsalt, sirgudes ühe suvega meetrini ja kõrgemakski.

Taimed tasub talvel ette kasvatada, et suvesooja saabudes saaks need koos pottidega viia kasvuhoonesse või rõdule. Aga võib ka peenrasse istutada, nagu tehakse Tallinna loomaaias, mille põnevat haljastust käivad aiahuvilised igal suvel imetlemas.

 

Mida ta vajab?
 

Banaani pole keeruline kasvatada. Leia talle kodus võimalikult valgusküllane koht, ideaalne oleks muidugi talveaed. Tasub teada, et tugev lõunapäike

kevadel ja suvel võib lehti põletada. Aknast kaugel, napimas valguses venib taim välja. Troopilise taimena armastab banaan soojust, kasvuajal võiks seda olla 25–30°. Hämaratel talvekuudel tahaks ta olla siiski veidi jahedamas (15–18°), aga kindlasti valges kohas. Taimelambiga tasub anda lisavalgust.

Maapinnalähedaste risoomide tõttu vali talle lai kasvunõu. Põhja pane korralik drenaaž. Muld olgu nõrgalt happeline (pH 5,6–6,5), hästi viljakas, kohev ja liigset kastmisvett hästi läbi laskev, sest banaani juured ei talu seisvat niiskust ja võivad mädanema minna. Samas on ohtlik ka kuivale jäämine. Kasta taime nii, et muld oleks pidevalt parasniiske.

Banaanile meeldib niiskem õhk, tee talle aeg-ajalt piserdiga uduvihma. Liiga kuiva õhuga ruumis hakkavad tüli tekitama kedriklestad. Banaanitaim meeldib ka lehetäidele, karilastele ja kilptäidele.
Kasvuajal väeta kindlasti paar korda kuus, sest lopsakas taim on hea isuga. Kasuta õitsvate toataimede väetist.
Suvel, kui ööd on juba soojad (üle 10°), võib banaanipoti õue tõsta. Sobiv on soe, poolvarjuline ja kindlasti tuule eest varjatud koht, sest lopsakad lehed võtavad nagu purjed tuule alla ja pott kukub pikali. Lisaks võib tugev tuul räsida lehed narmendavaks.

Kui sul veab – banaan on hakanud õitsema ja vilja kandma –, siis pärast saagi koristamist lõika viljunud võrse ära. Risoomipungadest tärganud uued võrsed istuta eraldi pottidesse.

 

Mida head on banaanis?
 

* Palju energiat tänu rohkele suhkrusisaldusele.

* Rohkelt B1, B2 ja C vitamiini.

* Karotenoide ehk A-vitamiini eelvitamiini.

* Mineraalaineid: Mg, K, P, Ca, Fe.

* Kiudaineid.

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid