Avarus ja kaunid jooned

Kaja Kurg
02.09.2020
Astmekivid viivad läbi lillepeenra aia alumisse ossa. Kollasekirjude lehtedega siberi kontpuu tekitab aeda suure rõõmsa heleda laigu. Aia serval kulgeb elupuude ’Smaragd’ sammastik. Liiga kõrgeks ei lasta neil kasvada. | Meeli Tulik

Aeda rajades tasub kõik hästi läbi mõelda, et seda oleks lihtsam hooldada. Siis jääb aega ka terrassil aiatoolides istuda ja oma kätetööd nautida. Heete ja Marek Talalaeva aias just nii ongi. „Kodu kauniks 2019” finalist.

Aastaid tagasi jaotas vald Sõmeru aleviku serval tühjana seisnud maa-ala noortele peredele kruntideks. Heete ja Marek Talalaev olid esimeste seas, kelle uus kodu lagedal põllul kerkima hakkas. 2007. aasta detsembris kolisid nad sisse ja järgmisel suvel hakkasid aiaga tegelema.

„Krunt oli hästi madal. Esimene talv näitas kohe ära, et pinnast tuleb kõvasti tõsta. Üks aiaosa oli kevadel täiesti vee all. Oli lõputult palju mullakoormaid, mis kohale veeti ja laiali laotati. Tõstsime krunti ligikaudu 80 cm kõrgemaks. Puude istutamiseks tuli rähkne savikas pinnas kopaga välja kaevata, et teha suured istutusaugud ja täita need viljaka mullaga,” meenutab Marek ulatuslikke mullatöid.
Kuna krunt oli kallakuga ja et pinnast ei peaks igal pool nii palju tõstma, tehti astang, mille taha tekkis veidi madalam aiaosa. Sinna sobis hästi laste mänguväljak.
Heete on ametilt raamatupidaja, Marek väikeettevõtja, kelle firma valmistab eritellimusmööblit. Taimed ja aiandus tulid nende ellu alles koos oma aia sünniga.

„Alguses ei osanud me aiakujunduse osas midagi tahta. Tellisime haljastusprojekti, mille järgi aia osaliselt ka rajasime. Nüüdseks on suur osa tehtud oma nägemuse ja soovide järgi teisiti: igal suvel on sündinud midagi uut ja midagi vana on ringi tehtud. Meie peres on aiandus eelkõige pereisa hobi, tema tegeleb meelsasti nii aia kujundamise kui ka taimede istutamisega. Ka suurem osa hooldustöödest on tema kanda,” räägib Heete.

 

Head lahendused
 

Aias ringi käies on külaliste esimene emotsioon: „Küll siin on kõik korras ja puhas!” Silma paitava aiamaastiku loovad korralikult vormistatud muru- ja peenraservad, kivisillutised, ühtlane pügatud muruvaip, istutusalasid kattev killustikumultš, ilma ühegi umbrohulibleta lillepeenar, heas vormis puud ja põõsad.

Heete tunnistab: „Kuna meile meeldib hästi korras ja hoolitsetud aed, siis ongi palju mõeldud sellele, et hooldustöid oleks võimalikult lihtne teha.”  Kui aeda on mugav hooldada, siis püsib ta kerge vaevaga korras. Läbimõeldud lahenduste autor on olnud Marek.

Võtame näiteks sillutuskiviga ääristatud muruservad. Üle kivipinna pole rohul mingit võimalust edasi tungida ning kui raider on muru taas madalamaks püganud, jääb alles ilus selge eraldusjoon. Murukääridega tuleb serva viimistleda vaid aeg-ajalt.

Toredate mustritega sillutised teedel ja platsidel ei vaja mingit hoolt. Kivikillustikust multš okaspuude ja rooside all mõjub korrektselt ja päästab tülikatest seenhaigustest. Haigustekitajatele on kivide vahel täiesti sobimatu elukeskkond, seevastu niiskes ja soojas koorepurumultšis meeldib neile vägagi pesitseda.

„Mõnel peenral on siiski veel koorepuru, kuid see on kavas killustikuga asendada. Kuiv ja kerge koorepuru on tülikas, sest tuul lennutab seda murule ja teedele,” märgib Marek. Kivimultši prahist puhastamiseks piisab, kui see kevadel puhuriga üle käia.

Aias laiuv muruvaip on pilkupüüdvalt ühtlane ja tihe. Peremehe sõnul võiks see olla aga hulga ilusam, kui 2018. aasta ränk põud poleks sinna suuri laike sisse kõrvetanud. Marek käib raideriga muru üle tavaliselt kord nädalas, rohuhakmed lähevad multšiks.

 

Eri tooni okaspuid ja lehevärve
 

„Me ei tahtnud, et aed oleks väga taimi täis,” tunnistab Heete. „Liigid ja sordid valisime ise puukoolides ja aiakeskustes ringi vaadates. Uurisime alati sedagi, kas need sobivad Eesti kliimasse.”
Marek jätkab: “Taimedega polnud me ju algul üldse kursis, aga püüdsime leida just eri tooni okaspuid ja värviliste lehtedega põõsaid. Kui kõik puud ja põõsad oleksid aias ühtlaselt rohelised, siis peaks olema igal pool õitsvaid lilli, see tooks aga hooldustööd juurde.”

Värvikatest põõsastest püüavad pilku suur kollasekirju siberi kontpuu ’Spaethii’ ja mustjaspunased lodjap-põisenelad ’Diabolo’. Kevadel lõikab Marek põisenelad tugevalt tagasi, sest noored võrsed on hulga erksama lehevärviga.
Punaselehine iluõunapuu ’Royalty’ tekitab õitsemise ajal aeda imelise roosa õiepilve, kaks ploomi- ja kaks õunapuudki on õitsemise ajal ilupuude eest. Aias kasvab kaks sahhalini pihlakat ’Dodong’, mis rõõmustavad silma nii kevadel õitsedes kui ka sügisel, kui lehed värvuvad erkoranžiks.

„Oleme toonud palju puid Luualt Karukäpa puukoolist. Seal on alati antud lahkelt nõu, kuidas istutada ja kui suur peab olema istutusauk,” mainib Marek. „Käin tööga seoses palju Tallinnas. Tagasi tulles astun sageli läbi Hansaplandist, Hortesest ja teistest teele jäävatest aiaäridest ning toon jälle mõne taime.”

 

Elu ei pea tegema keeruliseks
 

Selleks et aias oleks ka talvel värve, istutati palju okaspuid. Suur kanada kuusk ’Conica’ maja ees on kümnete igihaljaste puude seas aga ainuke, kes saab talveks ümber varjutuskanga päikesepõletuse kaitseks. Kõik teised saavad ise hakkama.

Heete ja Marek teavad oma kogemustest, et kui katmisega ei pea jändama, on elu hulga kergem: „Aias kasvas varem kolmemeetrine kaljukadakas, mille varjutamiseks oli õmmeldud lausa suur lukuga kott, mis tuli redeli abil ümber sättida. See oli väga tülikas ettevõtmine, aga puu läks lõpuks ikka välja. Päikese nahka läksid ka lähedal kasvanud kolm Pfitzeri kadakat. Selles aiaosas on lumega väga terav päike, tugeva kiirguse vastu ei aita ka katmine.”

Kaljukadaka kohal on nüüd kitsa võraga serbia kuusk, millega pole mingit muret.  Teine serblane on eesaias, see on vanem ja sinakama võraga. Aasta lõpus saab temast tuledes särav jõulupuu.
„Kasvatame neid okaspuid, mis meie kliimas ilma katmata vastu peavad. Ei pea oma elu liiga keeruliseks tegema,” leiavad Heete ja Marek.

Elupuuhekki ja muid okkalisi vorme pügab peremees hekilõikuriga. Neid on tal koguni kaks: üks akuga, teine elektrijuhtmega. Võimsam mudel kulub ära jämedamate okste lõikamiseks. Ühel aastal lõikas mees sellega korralikult tagasi näiteks liiga võimsaks kasvanud mikrobiootad. Puittaimede hooldamisel tekkiva oksarisu viib ta aleviku orgaaniliste jäätmete kogumiskohta.

 

Mõnus paik elamiseks
 

Oma silmarõõmuks haljastas pere ära ka krundi piirest välja jääva tänavaäärse maariba, et see poleks igavalt tühi. Sinna istutati mustad männid, parasjagu suurte vahedega, et ei tekiks tihedat massiivi. Kogu ettevõtmine kooskõlastati loomulikult vallaga, et hiljem ei tekiks arusaamatusi.
Pere on oma eluga Sõmerul väga rahul. Lastega on siin hästi mugav elada: põhikool ja lasteaed on kodu lähedal, perearstikeskus samuti. Rajatud on palju kergliiklusteid, kus on hea ratastega sõitmas käia.

Mehe töökoht on Sõmerul, Heetel kohe siinsamas lähedal Näpil. Pärast tööpäeva on mõnus oma aias toimetada. Heete: „Töölkäimise kõrvale jätkub aiatöid täpselt parasjagu. Kui aeda kogu aeg hooldada, püsib kõik kontrolli all ja asi ei kasva üle pea.” Aiatöö on hea vaheldus ka väikeettevõtjast Marekile.

Sarnased artiklid